Tervis
Tervisekassa on pagulastele kokku pannud info Eesti tervisehoiuteenuste kohta, mida saab lugeda siit.
Kiirabi 112
Kiirabi telefoninumber on 112.
Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise kutsuma kiirabi või pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kõikidel Eestis viibivatel inimestel on õigus saada tasuta erakorralist terviseabi, sealhulgas kiirabiteenust, ka välismaalastel ja neil, kel pole tervisekindlustust.
Kiirabi abistab inimesi, kes vajavad abi vigastuse või ägeda haigestumise korral. Kiirabi diagnoosib, annab esmast abi ja juhised raviks ning vajadusel viib abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.
Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16 662.
Lugege kiirabiteenuse kohta lähemalt Terviseameti kodulehelt.
Erakorralise abi osakond (EMO)
Vältimatut abi vajav inimene võib ka ise minna lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Erakorraline arstiabi on mõeldud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine, näiteks, kui kahtlustate, et teie või teie lähedase tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Lugege selle kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Pererarsti infotelefon 1220
Perearsti nõuandeliinile 1220 saab terviseküsimustega eesti või vene keeles helistada igal ajal. Tasuta või välismaalt helistage numbrile +372 634 6630. Ingliskeelset nõustamist pakutakse iga päev kell 15.00 kuni 17.00.
Nõuandeliinile helistage, kui:
- soovite teada, kas teie tervisemure korral peab pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega;
- terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel;
- te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda;
- soovite informatsiooni Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (kuidas perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda jm);
- vajate isikustatud konsultatsiooni. Inimese loal on nõustajal võimalik näha helistaja terviseandmeid nagu näiteks põetud haiguseid, määratud ravimeid ja analüüse. Nõuandev arst edastab kogu nõustamise info digilukku, et ka inimese perearst oleks kursis tema patsiendile muret teinud terviseseisundiga.
- Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti, nädalavahetuseti ja riigipühadel.
Lugege nõuandeliini teenuste kohta lähemalt siit.
Perearstid
Tervisemure lahendamiseks tuleb kõigepealt pöörduda perearsti poole. Perearst diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Vajadusel suunab perearst patsiendi uuringutele või eriarsti juurde, võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning teeb koduvisiite.
Perearstid pakuvad üldarstiabi kõigile ukraina sõjapõgenikele (abi saamiseks ei pea kuuluma perearsti nimistusse). Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab siit.
Kui te ei leia omale perearsti, kirjutage sellest Tervisekassale info@tervisekassa.ee või helistage perearsti nõuandeliini numbrile 1220 või Tervisekassa infotelefonile +372 669 663. Tervisekassas on selle jaoks tööl eraldi inimene, kes aitab inimestel omale perearsti leida.
Lugege perarstiteenuse kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Eriarsti juurde suunab patsiendi reeglina perearst, sest enamasti on eriarstile pöördumisel vaja saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.
Tervisekassa tasub ravikindlustatud inimese tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas Tervisekassaga leping. Tervisekassa lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud inimesi olenemata elukohast. Patsiendil on õigus valida omale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses.
Lugege eriarstiabi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Tervisekassa rahastab hambaraviteenuseid kõikidele kindlustatutele samadel põhimõtetel. Eestis on võimalik saada hambaravihüvitist, mille täpsemate tingimuste kohta uurige siit.
Kõigil täiskasvanutel on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte.
Kuni 19-aastaste laste hambaravi on tasuta, selle eest maksab Tervisekassa. Kliendil endal tuleb tasuda visiiditasu.
Ravikindlustus hüvitab ravikulud vaid Tervisekassa lepingupartnerite juures – kui hambaravi saadakse asutuses, mis ei kuulu lepinguparnerite nimekirja, peab inimene teenuse eest täies mahus ise maksma.
Eestis õpetatakse Tartu Ülikoolis hambaarste ning üliõpilaste vastuvõtul on teenused inimese jaoks tasuta või suure soodustusega. Kogu ravitegevust kontrollib juhendav arst-õppejõud. Täpsem info on leitav siit.
Noorte nõustamiskeskused
Mitmekülgset infot seksuaaltervise kohta saab lugeda internetiportaalist Seksuaaltervis.ee. Seal antakse ülevaade seksuaalsuse arengust, rasestumisvastastest vahenditest, suguhaigustest, nõusolekust seksiks jne. Portaalis saab esitada ka anonüümseid küsimusi nõustajatele.
Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskuste visiit on kõigile kuni 26-aastastele noortele tasuta olenemata ravikindlustuse olemasolust.
Nõustamiskeskustes pakutakse infot rasestumisvastaste vahendite kohta ning pikendatakse nende retsepte, diagnoositakse rasedust ja suguhaiguseid, nõustatakse noori kõikides seksuaalsusega seotud küsimustes ja pakutakse psühholoogilist nõustamist.
Nõustamiskeskuste kontaktid üle Eesti leiate siit Seksuaaltervis.ee lehelt.
Rasedus
Rasestumise, raseduse diagnoosimise, rasedusega arvele võtmise, raseduse jälgimise ja sünnitamise kohta saab täpsemalt lugeda seksuaaltervis.ee leheküljelt.
Positiivse rasedustesti puhul tuleb pöörduda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. Naistearsti vastuvõtule saab minna ilma saatekirjata. Rasedusega tuleb end arvele võtta ka siis, kui saabute Eestisse rasedana.
Rasedust jälgivad ja sünnitusabi pakuvad Eestis haiglad leiad siit.
Raseduse katkestamine
Eestis on abort legaalne. Naise enda soovil ja kirjaliku avalduse alusel katkestatakse rasedus, mis on kestnud vähem kui 12 nädalat. Meditsiinilistel näidustustel võib katkestada rasedust, mis on kestnud vähem kui 22 nädalat.
Raseduse katkestamisest saate lähemalt lugeda Tervisekassa kodulehelt.
Vaktsineerimine
Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Oma laste nimel langetab otsuse vanem.
Riikliku immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta. Sinna hulka kuuluvad vaktsiinid tuberkuloosi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu.
Lisaks on end võimalik vaktsineerida mitmete nakkushaiguste vastu, mida tuleks kindlasti kaaluda nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel. Näiteks on olemas väga tõhusad vaktsiinid gripi, puukentsefaliidi, tuulerõugete, vöötohatise, A-viirushepatiidi, pneumokokk-nakkuse, koolera, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.
Lugege vaktsineerimise kohta lähemalt leheküljelt vaktsineeri.ee.
Sõeluuringud
Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.
Sõeluuringule on oodatud inimesed, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kelle elukoht on Eesti. Kui kuulute antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võite pöörduda otse raviasutusse ja broneerida omale vastuvõtuaja.
Lugege sõeluuringute kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Tervisekassa on pagulastele kokku pannud info Eesti tervisehoiuteenuste kohta, mida saab lugeda siit.
Kiirabi 112
Kiirabi telefoninumber on 112.
Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise kutsuma kiirabi või pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kõikidel Eestis viibivatel inimestel on õigus saada tasuta erakorralist terviseabi, sealhulgas kiirabiteenust, ka välismaalastel ja neil, kel pole tervisekindlustust.
Kiirabi abistab inimesi, kes vajavad abi vigastuse või ägeda haigestumise korral. Kiirabi diagnoosib, annab esmast abi ja juhised raviks ning vajadusel viib abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.
Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16 662.
Lugege kiirabiteenuse kohta lähemalt Terviseameti kodulehelt.
Erakorralise abi osakond (EMO)
Vältimatut abi vajav inimene võib ka ise minna lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Erakorraline arstiabi on mõeldud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine, näiteks, kui kahtlustate, et teie või teie lähedase tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Lugege selle kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Pererarsti infotelefon 1220
Perearsti nõuandeliinile 1220 saab terviseküsimustega eesti või vene keeles helistada igal ajal. Tasuta või välismaalt helistage numbrile +372 634 6630. Ingliskeelset nõustamist pakutakse iga päev kell 15.00 kuni 17.00.
Nõuandeliinile helistage, kui:
- soovite teada, kas teie tervisemure korral peab pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega;
- terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel;
- te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda;
- soovite informatsiooni Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (kuidas perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda jm);
- vajate isikustatud konsultatsiooni. Inimese loal on nõustajal võimalik näha helistaja terviseandmeid nagu näiteks põetud haiguseid, määratud ravimeid ja analüüse. Nõuandev arst edastab kogu nõustamise info digilukku, et ka inimese perearst oleks kursis tema patsiendile muret teinud terviseseisundiga.
- Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti, nädalavahetuseti ja riigipühadel.
Lugege nõuandeliini teenuste kohta lähemalt siit.
Perearstid
Tervisemure lahendamiseks tuleb kõigepealt pöörduda perearsti poole. Perearst diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Vajadusel suunab perearst patsiendi uuringutele või eriarsti juurde, võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning teeb koduvisiite.
Perearstid pakuvad üldarstiabi kõigile ukraina sõjapõgenikele (abi saamiseks ei pea kuuluma perearsti nimistusse). Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab siit.
Kui te ei leia omale perearsti, kirjutage sellest Tervisekassale info@tervisekassa.ee või helistage perearsti nõuandeliini numbrile 1220 või Tervisekassa infotelefonile +372 669 663. Tervisekassas on selle jaoks tööl eraldi inimene, kes aitab inimestel omale perearsti leida.
Lugege perarstiteenuse kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Eriarsti juurde suunab patsiendi reeglina perearst, sest enamasti on eriarstile pöördumisel vaja saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.
Tervisekassa tasub ravikindlustatud inimese tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas Tervisekassaga leping. Tervisekassa lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud inimesi olenemata elukohast. Patsiendil on õigus valida omale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses.
Lugege eriarstiabi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.
Tervisekassa rahastab hambaraviteenuseid kõikidele kindlustatutele samadel põhimõtetel. Eestis on võimalik saada hambaravihüvitist, mille täpsemate tingimuste kohta uurige siit.
Kõigil täiskasvanutel on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte.
Kuni 19-aastaste laste hambaravi on tasuta, selle eest maksab Tervisekassa. Kliendil endal tuleb tasuda visiiditasu.
Ravikindlustus hüvitab ravikulud vaid Tervisekassa lepingupartnerite juures – kui hambaravi saadakse asutuses, mis ei kuulu lepinguparnerite nimekirja, peab inimene teenuse eest täies mahus ise maksma.
Eestis õpetatakse Tartu Ülikoolis hambaarste ning üliõpilaste vastuvõtul on teenused inimese jaoks tasuta või suure soodustusega. Kogu ravitegevust kontrollib juhendav arst-õppejõud. Täpsem info on leitav siit.
Noorte nõustamiskeskused
Mitmekülgset infot seksuaaltervise kohta saab lugeda internetiportaalist Seksuaaltervis.ee. Seal antakse ülevaade seksuaalsuse arengust, rasestumisvastastest vahenditest, suguhaigustest, nõusolekust seksiks jne. Portaalis saab esitada ka anonüümseid küsimusi nõustajatele.
Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskuste visiit on kõigile kuni 26-aastastele noortele tasuta olenemata ravikindlustuse olemasolust.
Nõustamiskeskustes pakutakse infot rasestumisvastaste vahendite kohta ning pikendatakse nende retsepte, diagnoositakse rasedust ja suguhaiguseid, nõustatakse noori kõikides seksuaalsusega seotud küsimustes ja pakutakse psühholoogilist nõustamist.
Nõustamiskeskuste kontaktid üle Eesti leiate siit Seksuaaltervis.ee lehelt.
Rasedus
Rasestumise, raseduse diagnoosimise, rasedusega arvele võtmise, raseduse jälgimise ja sünnitamise kohta saab täpsemalt lugeda seksuaaltervis.ee leheküljelt.
Positiivse rasedustesti puhul tuleb pöörduda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. Naistearsti vastuvõtule saab minna ilma saatekirjata. Rasedusega tuleb end arvele võtta ka siis, kui saabute Eestisse rasedana.
Rasedust jälgivad ja sünnitusabi pakuvad Eestis haiglad leiad siit.
Raseduse katkestamine
Eestis on abort legaalne. Naise enda soovil ja kirjaliku avalduse alusel katkestatakse rasedus, mis on kestnud vähem kui 12 nädalat. Meditsiinilistel näidustustel võib katkestada rasedust, mis on kestnud vähem kui 22 nädalat.
Raseduse katkestamisest saate lähemalt lugeda Tervisekassa kodulehelt.
Vaktsineerimine
Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Oma laste nimel langetab otsuse vanem.
Riikliku immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta. Sinna hulka kuuluvad vaktsiinid tuberkuloosi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu.
Lisaks on end võimalik vaktsineerida mitmete nakkushaiguste vastu, mida tuleks kindlasti kaaluda nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel. Näiteks on olemas väga tõhusad vaktsiinid gripi, puukentsefaliidi, tuulerõugete, vöötohatise, A-viirushepatiidi, pneumokokk-nakkuse, koolera, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.
Lugege vaktsineerimise kohta lähemalt leheküljelt vaktsineeri.ee.
Sõeluuringud
Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.
Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.
Sõeluuringule on oodatud inimesed, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kelle elukoht on Eesti. Kui kuulute antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võite pöörduda otse raviasutusse ja broneerida omale vastuvõtuaja.
Lugege sõeluuringute kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.