Hambaravihüvitised
Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Tervisekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Ravikindlustusega täiskasvanute hambaravihüvitis on 60 eurot (omaosalus 50%).
Suurenenud hambaravivajadusega inimeste hambaravihüvitis on 105 eurot – nende seas on rasedad, alla üheaastaste laste emad, puuduva töövõimega pensionärid ja vanaduspensionärid (omaosalus 12,5%).
Tervisekassa soovitab hambaravi vajajatel üle vaadata kõrgema hambaravihüvitise ja tasuta hambaravi saamise kriteeriumid. Sageli tuleb ette olukordi, kus inimesel on õigus suuremale hambaravihüvitisele, kuid nad ise või perearst ei ole olnud sellest teadlikud.
Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist Eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.
Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). Hüvitatav summa arvestatakse raviarvest maha kohe maksmise hetkel ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.
NB! Hüvitise kasutamiseks peab teie välja valitud raviasutus olema Tervisekassa lepingupartner.
Tervisekassa hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt.
Puue
Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb kuni 15-aastastel lastel ja vanaduspensioniealistel (alates 64-aastased) esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Tööealised (vanuses 16–64 aastat) saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassale.
Kui teie terviseseisund vastab puude tingimustele, määratakse puude liik, raskusaste ning sotsiaaltoetus. Puude raskusaste tuvastatakse kuueks kuuks kuni viieks aastaks.
Inimene saab samaaegselt esitada taotluse osalise või täieliku töövõimetuse tuvastamiseks ning puude määramiseks. Kui näiteks inimesel diagnoositakse osaline (või täielik) töövõimetus ja tal on ka puue, siis saab ta samal ajal toetusi nii töövõimetuse kui ka puude eest.
Kui taotlesite osalise või täieliku töövõimetuse või puude hindamist ja otsus teid ei rahulda (näiteks tunnete, et teil on vaja ametlikult registreeritud osalist töövõimetust, kuid teile seda ei määratud), on teil õigus kuu aja jooksul pärast otsust uuesti taotleda oma seisundi hindamist osalise või täieliku töövõimetuse või puude osas.
Puudega isiku sotsiaaltoetus
Puudega isiku sotsiaaltoetus määratakse kuni ajutise kaitse staatuse lõpukuupäevani. Kui pärast seda ajutine kaitse pikeneb või saadakse elamisluba, jätkatakse toetuse maksmist.
Lugege puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemise kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Töövõimetoetus
Töövõimetoetust maksab töötukassa inimesele, kelle töövõime on osaline või puuduv. Selle eelduseks on töövõime hindamine, mida saate samuti taotleda töötukassas. Toetuse suurus oleneb sellest, kas teie töövõime on hinnatud puuduvaks või osaliseks.
Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt.
Hoolekanne
Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Lugege selle kohta lähemalt siit.