Haridus ja keeleõpe
Lasteaiakoht ja selle taotlemine kohalikus omavalitsuses
Kõigil Eestis elavatel lastel on õigus kvaliteetsele alusharidusele ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada sõimes, hoius või lasteaias käimise võimalus kõigile 1,5 kuni 7-aastastele lastele, kes elavad nende teeninduspiirkonnas. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik. Lasteaiakoha saamiseks esitage kohalikule omavalitsusele avaldus. See, kas lasteaiakoha saab käimasolevaks õppeaastaks või tuleb oodata järgmise õppeaastani, sõltub konkreetsest lasteaiast.
Kohalikud omavalitsused arvestavad lasteaiakohtade jagamisel lapsevanema eelistust. Valla- või linnavalitsus võtab kõigepealt lasteaeda vastu lasteaia teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimaluse korral lapsi, kelle sama pere teised lapsed käivad samas lasteaias.
Rohkem infot lasteaiakoha taotlemise, lasteaiatasude, alushariduse jm olulise kohta leiate riigiportaali eesti.ee vastavalt alamlehelt.
Siia lehele on kokku kogutud kasulik info vanematele, kelle laps läheb lasteaeda Tallinnas.
Haridustee
Rajaleidja
Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub tasuta õppenõustamist lapsi haridusteel toetavatele täiskasvanutele – vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jt.
Õppenõustamise käigus selgitatakse välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Seejärel antakse last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab.
Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks), siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond.
Kui koolis või lasteaias juhtub õnnetus, mis takistab tavapärase õppetegevusega jätkamist, siis pakuvad Rajaleidja kriisimeeskonnad haridusasutustele kriisiabi. Nõustatakse kõiki osapooli, juhendatakse õpetajaid ja valmistatakse ette õpilastega keerulistest teemadest rääkimiseks, kurbade uudiste teatamiseks.
Sotsiaalpedagoog toetab last ja teda ümbritsevaid täiskasvanuid lapse sotsiaalsete probleemide korral – näiteks erivajaduse või terviseprobleemiga toimetulekul, kiusamise või käitumisprobleemide puhul, kui laps ei taha koolis käia jms. Sotsiaalpedagoog võib pakkuda ka kriisiabi.
Eripedagoog selgitab välja õppetöös raskustesse sattunud lapse arengu- ja õpioskuste taseme ja annab nõu lapsele jõukohaste õppemeetodite, -materjalide ja keskkonna valikul.
Logopeed hindab lapse kõne- ja kommunikatsioonioskust ning annab soovitusi lapse kõne arendamiseks ja sobiva suhtluskeskkonna loomiseks. Samuti hindab logopeed lapse koolivalmidust.
Psühholoog hindab lapse vaimset võimekust ja arengut ning vaimset tervist mõjutavaid tegureid, kui lapsel on näiteks ärevus, hirmud, meeleoluprobleemid, probleemid suhetes, ning annab last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu sobivate lahenduste ja sekkumiste leidmisel. Psühholoog pakub ka kriisiabi.
Lapsevanemal on nõustamisele registreerimiseks vaja märkida lapse andmed ja oma kontaktid. Nõustamisaja broneerimiseks kasutage e-broneerimissüsteemi või helistage telefonil 735 0700.
Minukarjäär.ee
Töötukassa karjääriveebis minukarjäär.ee saab uurida, milline haridustee sobib teile kõige paremini ning milliseid haridusalaseid valikuid teha, kui soovite hiljem sellele üles ehitada oma karjääri.
Algkool ja põhikool
Õppimine on Eestis kohustuslik ka välisriigi kodakondsusega või kodakondsuseta kooliealistele lastele. Kooliiga algab seitsmendal eluaastal ja kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustust võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ja seda võib täita ka kodus õppides.
Kui saabute Eestisse kooliealise lapsega, tuleb koolikoha taotlemiseks teha kirjalik avaldus kohalikule omavalitsusele. Koostöös lapsevanemaga leitakse lapsele esimesel võimalusel sobivaim õppimisvõimalus ning koostatakse õppeplaan.
Ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu. Põhiharidust saab omandada ka lihtsustatud õppekava alusel, sõltuvalt erivajadustest ja võimetest.
Keskkool
Põhihariduse omandamise järgselt on võimalik valida õpe kas gümnaasiumis üldkeskhariduse omandamiseks või siirduda kutseõppesse kutsekeskhariduse omandamiseks. Mittestatsionaarses õppes saab keskharidust omandada ka täiskasvanute gümnaasiumis.
Keskhariduse omandamine Eestis pole kohustuslik. Nii gümnaasiumis kui kutsehariduses on õpingute kestvus üldjuhul kolm aastat. Gümnaasiumiõppe peamine eesmärk on valmistada õppijad ette kõrgkooli siirdumiseks, kutsekeskhariduse saanud noored on valmis sisenema tööturule.
Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid, lisaks veel praktiline töö või uurimistöö. Kutseharidusasutuse lõpetaja sooritab õpingute lõpus erialase kutseeksami.
Eesti keskhariduse kohta saab rohkem lugeda siit.
Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas Hariduse nõustamisteenus, mis pakub teavet kutseõppeasutuste ja Vabaduse kooli õppimisvõimaluste kohta. Informatsiooni saamiseks helistage nõustamistoa telefoninumbrile 735 0575 või kirjutage aadressil noustamine@hm.ee. Kokkuleppel on võimalik ka veebikonsultatsioon.
Eesti Pagulasabi korraldab Eesti haridussüsteemi teemalisi ülevaatlikke koolitusi. Uuri lähemalt siit.
Eestis kõrgharidusõppesse vastuvõtu eelduseks on keskhariduse olemasolu. Kõrgkoolid võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi (nt sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus).
Kui keskharidus on omandatud välisriigis, aitab kõrgharidusele juurdepääsu võimalusi hinnata Eesti ENIC /NARIC Keskus. Nende poole tuleb pöörduda ka olukorras, kus teil ei ole mingil põhjusel olemas varasemalt omandatud haridust tõendavaid dokumente.
Kui Ukrainas on kõrgharidusõpinguid alustatud, on võimalik otsida lähedane õppekava mõnes Eesti kõrgkoolis, et võimaldada õpitu ülekandmist ja õpingutega jätkamist.
Info Eesti kõrgkoolide poolt pakutavate lühi- ja pikaajaliste õppimisvõimaluste, sh keeleõppe kohta Ukrainast saabunud üliõpilastele jagavad kõrgkoolid ise.
Ülevaate Eesti kõrgharidussüsteemist ja kõikide Eesti kõrgkoolide kontaktid leiate Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
Kui keskharidus on omandatud ja soovitakse jätkata õpinguid kutseõppes, siis on võimalik valida erinevate erialade vahel, õppe kestus on poolest aastast kahe ja poole aastani. Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka peale keskhariduse omandamist rakenduskõrgkoolides. Eesti kutseharidussüsteemist saate rohkem lugeda siit.
Kõigi Eesti kutseõppeasutuste kontaktid leiate Haridusportaalist.
Ukraina sõjapõgenikest noorte inimeste edasiõppimisvõimalused
Eesti ENIC/NARIC Keskus
Eesti ENIC/NARIC Keskus tegeleb välismaal saadud kvalifikatsioonide (kraadid, diplomid, tunnistused jne) tunnustamisega Eestis. Samuti antakse infot välisriikidele, et Eestis omandatud kvalifikatsioonid saaksid mujal maailmas vääriliselt tunnustatud.
Lugege rohkem siit: https://harno.ee/enicnaric
Info saamiseks kirjutage enic-naric@harno.ee või astuge läbi aadressilt Tõnismägi 11, Tallinn (E ja K 9.00–12.00, T ja N 14.00–17.00).
Settle in Estonia
Eesti keele A1-tasemel kursused täiskasvanud ajutise kaitse saajatele, kes osalevad “Settle in Estonia” kohanemisprogrammis. Kursuseid korraldatakse üle Eesti, õpe toimub eesti keeles. Üks koolitus kestab keskmiselt kolm kuud ja on osalejatele tasuta.
Algavaid A1 taseme keelekursuseid saab jälgida siin.
Registreerumise juhend vene keeles on siin.
Integratsiooni Sihtasutus
Tasuta A1-C1 tasemel eesti keele kursused täiskasvanutele, mis avatakse registreerimiseks kaks korda aastas – jaanuaris ja augustis. Esmajärjekorras pakutakse õppekohti senise õppe jätkajatele ja nõustamise läbinud inimestele. Nõustaja analüüsib inimese keeleõppevajadust ja pakub talle välja sobiva lahenduse. Tasuta nõustamisele saab registreeruda e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Lugege lähemalt siit.
Tasuta keeleõppekursused kuni B1 tasemeni vähemalt 15-aastastele inimestele, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovivad saada Eesti kodakondsust. Kursused on mõeldud nii neile, kes alles soovivad eesti keelt õppima hakata, kui ka neile, kes juba oskavad eesti keelt algtasemel. Integratsiooni Sihtasutusele saab avaldust esitada nii veebis kui ka Tallinna ja Narva eesti keele majades. Lugege lähemalt siit.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid täiskasvanutele, kes on juba läbinud mõne eesti keele kursuse. Lugege lähemalt keeleklubidest siit.
Keelesõbra programm pakub keeleõppes hädavajalikku osa – võimalust vestelda. Eesti keele õppija ja hea eesti keele oskusega vabatahtlik mentor saavad kokku selleks, et eesti keeles vestelda. Kirjutage keelesõbra leidmiseks aadressil keelesober@integratsioon.ee ja lugege selle kohta lähemalt siit.
Haridus- ja Noorteamet
Eesti keele õppe kulude hüvitamine tagantjärgi pärast keeleeksami sooritamist alates A2 tasemest. Kuni 320 euro suurust hüvitist saavad taotleda kõik täiskasvanud, 15-17-aastased noored, kes ei õpi ning 17-aastased põhihariduseta noored. Lugege lähemalt siit.
Et taotleda keeleõppe kulude hüvitamist, peab kursuse läbi viinud koolitajal olema Keeleameti tegevusluba – selliste koolitajate nimekiri on siin.
Töötukassa
Eesti keele õpe A1-C1 tasemel alates 16. eluaastast kuni pensioniealisteni – nii töötutele kui ka töötajatele. Töötukassa tasub töötu koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses kahe, töötava inimese puhul kolme aasta jooksul.
Tööl käivad inimesed (sh rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajad) ei pea keelekursuste asjus Töötukassas eraldi aega broneerima. Saatke oma keeleõppe vajaduse kohta e-mail aadressile eestikeel@tootukassa.ee (nime, isikukoodi ja telefoninumbriga) ja teiega võetakse kahe tööpäeva jooksul ühendust. Lugege lähemalt siit.
Töötukassas arvel olevad töötud, pensionärid ja päästeteenistuja toetuse saajad saavad kursustel osaleda kokkuleppel nõustajaga. Lugege lähemalt siit.
Tallinna Keskraamatukogu
Eesti keele kohvikud, kus osalejad saavad harjutada eesti keeles rääkimist. Veebis toimuva keelekohviku ajakava kohta saab lähemalt lugeda siit.
Pelguranna Keeleklubi
Pelguranna raamatukogu keeleklubis saavad huvilised praktiseerida vabas vormis eesti keelt igal laupäeval kell 15.00 (Kangru 13, Tallinn).
Lisainfo ja registreerimine: 683 0931, pelguranna@tln.lib.ee.
Raadio 4 audiokursus “Keelekõdi”
Suurepärane eesti keele audiokursus “Keelekõdi” vene keele baasil, mida saab igal pool ja igal ajal kõrvaklappidest kuulata. Kuulake keeletunde siin.
Keeletee e-kursused
Väga meeleolukate animatsioonidega eesti keele e-kursused algajatele ja edasijõudnutele vene ja inglise keele baasil. Alustage kursusega siin.
E-koolikoti prinditavad materjalid
Tartu ja Mariupoli keeleõpetajate poolt spetsiaalselt ukrainlastele kokku pandud prinditav keeleõppematerjal. Vaadake materjale lähemalt siit.
Huviharidus toimub huvikoolis ja tugineb õppekavale. See tähendab, et õpite mõnda pilli või spordiala, omandate mõne kunsti- või tantsutehnika, õpite tundma loodust, tehnoloogiat või muud taolist. Huvihariduses osalemise kohta saate ka lõpudokumendi.
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.
Rohkem infot piirkondlike huvikoolide kohta leiab siit.
Ukraina noortele suunatud huviharidusega seotud info leiad siit.
Täiskasvanutele
Tallinna Rahvaülikooli koolitused: https://kultuur.ee/
Lasteaiakoht ja selle taotlemine kohalikus omavalitsuses
Kõigil Eestis elavatel lastel on õigus kvaliteetsele alusharidusele ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada sõimes, hoius või lasteaias käimise võimalus kõigile 1,5 kuni 7-aastastele lastele, kes elavad nende teeninduspiirkonnas. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik. Lasteaiakoha saamiseks esitage kohalikule omavalitsusele avaldus. See, kas lasteaiakoha saab käimasolevaks õppeaastaks või tuleb oodata järgmise õppeaastani, sõltub konkreetsest lasteaiast.
Kohalikud omavalitsused arvestavad lasteaiakohtade jagamisel lapsevanema eelistust. Valla- või linnavalitsus võtab kõigepealt lasteaeda vastu lasteaia teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimaluse korral lapsi, kelle sama pere teised lapsed käivad samas lasteaias.
Rohkem infot lasteaiakoha taotlemise, lasteaiatasude, alushariduse jm olulise kohta leiate riigiportaali eesti.ee vastavalt alamlehelt.
Siia lehele on kokku kogutud kasulik info vanematele, kelle laps läheb lasteaeda Tallinnas.
Haridustee
Rajaleidja
Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub tasuta õppenõustamist lapsi haridusteel toetavatele täiskasvanutele – vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jt.
Õppenõustamise käigus selgitatakse välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Seejärel antakse last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab.
Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks), siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond.
Kui koolis või lasteaias juhtub õnnetus, mis takistab tavapärase õppetegevusega jätkamist, siis pakuvad Rajaleidja kriisimeeskonnad haridusasutustele kriisiabi. Nõustatakse kõiki osapooli, juhendatakse õpetajaid ja valmistatakse ette õpilastega keerulistest teemadest rääkimiseks, kurbade uudiste teatamiseks.
Sotsiaalpedagoog toetab last ja teda ümbritsevaid täiskasvanuid lapse sotsiaalsete probleemide korral – näiteks erivajaduse või terviseprobleemiga toimetulekul, kiusamise või käitumisprobleemide puhul, kui laps ei taha koolis käia jms. Sotsiaalpedagoog võib pakkuda ka kriisiabi.
Eripedagoog selgitab välja õppetöös raskustesse sattunud lapse arengu- ja õpioskuste taseme ja annab nõu lapsele jõukohaste õppemeetodite, -materjalide ja keskkonna valikul.
Logopeed hindab lapse kõne- ja kommunikatsioonioskust ning annab soovitusi lapse kõne arendamiseks ja sobiva suhtluskeskkonna loomiseks. Samuti hindab logopeed lapse koolivalmidust.
Psühholoog hindab lapse vaimset võimekust ja arengut ning vaimset tervist mõjutavaid tegureid, kui lapsel on näiteks ärevus, hirmud, meeleoluprobleemid, probleemid suhetes, ning annab last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu sobivate lahenduste ja sekkumiste leidmisel. Psühholoog pakub ka kriisiabi.
Lapsevanemal on nõustamisele registreerimiseks vaja märkida lapse andmed ja oma kontaktid. Nõustamisaja broneerimiseks kasutage e-broneerimissüsteemi või helistage telefonil 735 0700.
Minukarjäär.ee
Töötukassa karjääriveebis minukarjäär.ee saab uurida, milline haridustee sobib teile kõige paremini ning milliseid haridusalaseid valikuid teha, kui soovite hiljem sellele üles ehitada oma karjääri.
Algkool ja põhikool
Õppimine on Eestis kohustuslik ka välisriigi kodakondsusega või kodakondsuseta kooliealistele lastele. Kooliiga algab seitsmendal eluaastal ja kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustust võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ja seda võib täita ka kodus õppides.
Kui saabute Eestisse kooliealise lapsega, tuleb koolikoha taotlemiseks teha kirjalik avaldus kohalikule omavalitsusele. Koostöös lapsevanemaga leitakse lapsele esimesel võimalusel sobivaim õppimisvõimalus ning koostatakse õppeplaan.
Ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu. Põhiharidust saab omandada ka lihtsustatud õppekava alusel, sõltuvalt erivajadustest ja võimetest.
Keskkool
Põhihariduse omandamise järgselt on võimalik valida õpe kas gümnaasiumis üldkeskhariduse omandamiseks või siirduda kutseõppesse kutsekeskhariduse omandamiseks. Mittestatsionaarses õppes saab keskharidust omandada ka täiskasvanute gümnaasiumis.
Keskhariduse omandamine Eestis pole kohustuslik. Nii gümnaasiumis kui kutsehariduses on õpingute kestvus üldjuhul kolm aastat. Gümnaasiumiõppe peamine eesmärk on valmistada õppijad ette kõrgkooli siirdumiseks, kutsekeskhariduse saanud noored on valmis sisenema tööturule.
Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid, lisaks veel praktiline töö või uurimistöö. Kutseharidusasutuse lõpetaja sooritab õpingute lõpus erialase kutseeksami.
Eesti keskhariduse kohta saab rohkem lugeda siit.
Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas Hariduse nõustamisteenus, mis pakub teavet kutseõppeasutuste ja Vabaduse kooli õppimisvõimaluste kohta. Informatsiooni saamiseks helistage nõustamistoa telefoninumbrile 735 0575 või kirjutage aadressil noustamine@hm.ee. Kokkuleppel on võimalik ka veebikonsultatsioon.
Eesti Pagulasabi korraldab Eesti haridussüsteemi teemalisi ülevaatlikke koolitusi. Uuri lähemalt siit.
Eestis kõrgharidusõppesse vastuvõtu eelduseks on keskhariduse olemasolu. Kõrgkoolid võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi (nt sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus).
Kui keskharidus on omandatud välisriigis, aitab kõrgharidusele juurdepääsu võimalusi hinnata Eesti ENIC /NARIC Keskus. Nende poole tuleb pöörduda ka olukorras, kus teil ei ole mingil põhjusel olemas varasemalt omandatud haridust tõendavaid dokumente.
Kui Ukrainas on kõrgharidusõpinguid alustatud, on võimalik otsida lähedane õppekava mõnes Eesti kõrgkoolis, et võimaldada õpitu ülekandmist ja õpingutega jätkamist.
Info Eesti kõrgkoolide poolt pakutavate lühi- ja pikaajaliste õppimisvõimaluste, sh keeleõppe kohta Ukrainast saabunud üliõpilastele jagavad kõrgkoolid ise.
Ülevaate Eesti kõrgharidussüsteemist ja kõikide Eesti kõrgkoolide kontaktid leiate Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
Kui keskharidus on omandatud ja soovitakse jätkata õpinguid kutseõppes, siis on võimalik valida erinevate erialade vahel, õppe kestus on poolest aastast kahe ja poole aastani. Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka peale keskhariduse omandamist rakenduskõrgkoolides. Eesti kutseharidussüsteemist saate rohkem lugeda siit.
Kõigi Eesti kutseõppeasutuste kontaktid leiate Haridusportaalist.
Ukraina sõjapõgenikest noorte inimeste edasiõppimisvõimalused
Eesti ENIC/NARIC Keskus
Eesti ENIC/NARIC Keskus tegeleb välismaal saadud kvalifikatsioonide (kraadid, diplomid, tunnistused jne) tunnustamisega Eestis. Samuti antakse infot välisriikidele, et Eestis omandatud kvalifikatsioonid saaksid mujal maailmas vääriliselt tunnustatud.
Lugege rohkem siit: https://harno.ee/enicnaric
Info saamiseks kirjutage enic-naric@harno.ee või astuge läbi aadressilt Tõnismägi 11, Tallinn (E ja K 9.00–12.00, T ja N 14.00–17.00).
Settle in Estonia
Eesti keele A1-tasemel kursused täiskasvanud ajutise kaitse saajatele, kes osalevad “Settle in Estonia” kohanemisprogrammis. Kursuseid korraldatakse üle Eesti, õpe toimub eesti keeles. Üks koolitus kestab keskmiselt kolm kuud ja on osalejatele tasuta.
Algavaid A1 taseme keelekursuseid saab jälgida siin.
Registreerumise juhend vene keeles on siin.
Integratsiooni Sihtasutus
Tasuta A1-C1 tasemel eesti keele kursused täiskasvanutele, mis avatakse registreerimiseks kaks korda aastas – jaanuaris ja augustis. Esmajärjekorras pakutakse õppekohti senise õppe jätkajatele ja nõustamise läbinud inimestele. Nõustaja analüüsib inimese keeleõppevajadust ja pakub talle välja sobiva lahenduse. Tasuta nõustamisele saab registreeruda e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999. Lugege lähemalt siit.
Tasuta keeleõppekursused kuni B1 tasemeni vähemalt 15-aastastele inimestele, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovivad saada Eesti kodakondsust. Kursused on mõeldud nii neile, kes alles soovivad eesti keelt õppima hakata, kui ka neile, kes juba oskavad eesti keelt algtasemel. Integratsiooni Sihtasutusele saab avaldust esitada nii veebis kui ka Tallinna ja Narva eesti keele majades. Lugege lähemalt siit.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid täiskasvanutele, kes on juba läbinud mõne eesti keele kursuse. Lugege lähemalt keeleklubidest siit.
Keelesõbra programm pakub keeleõppes hädavajalikku osa – võimalust vestelda. Eesti keele õppija ja hea eesti keele oskusega vabatahtlik mentor saavad kokku selleks, et eesti keeles vestelda. Kirjutage keelesõbra leidmiseks aadressil keelesober@integratsioon.ee ja lugege selle kohta lähemalt siit.
Haridus- ja Noorteamet
Eesti keele õppe kulude hüvitamine tagantjärgi pärast keeleeksami sooritamist alates A2 tasemest. Kuni 320 euro suurust hüvitist saavad taotleda kõik täiskasvanud, 15-17-aastased noored, kes ei õpi ning 17-aastased põhihariduseta noored. Lugege lähemalt siit.
Et taotleda keeleõppe kulude hüvitamist, peab kursuse läbi viinud koolitajal olema Keeleameti tegevusluba – selliste koolitajate nimekiri on siin.
Töötukassa
Eesti keele õpe A1-C1 tasemel alates 16. eluaastast kuni pensioniealisteni – nii töötutele kui ka töötajatele. Töötukassa tasub töötu koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses kahe, töötava inimese puhul kolme aasta jooksul.
Tööl käivad inimesed (sh rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajad) ei pea keelekursuste asjus Töötukassas eraldi aega broneerima. Saatke oma keeleõppe vajaduse kohta e-mail aadressile eestikeel@tootukassa.ee (nime, isikukoodi ja telefoninumbriga) ja teiega võetakse kahe tööpäeva jooksul ühendust. Lugege lähemalt siit.
Töötukassas arvel olevad töötud, pensionärid ja päästeteenistuja toetuse saajad saavad kursustel osaleda kokkuleppel nõustajaga. Lugege lähemalt siit.
Tallinna Keskraamatukogu
Eesti keele kohvikud, kus osalejad saavad harjutada eesti keeles rääkimist. Veebis toimuva keelekohviku ajakava kohta saab lähemalt lugeda siit.
Pelguranna Keeleklubi
Pelguranna raamatukogu keeleklubis saavad huvilised praktiseerida vabas vormis eesti keelt igal laupäeval kell 15.00 (Kangru 13, Tallinn).
Lisainfo ja registreerimine: 683 0931, pelguranna@tln.lib.ee.
Raadio 4 audiokursus “Keelekõdi”
Suurepärane eesti keele audiokursus “Keelekõdi” vene keele baasil, mida saab igal pool ja igal ajal kõrvaklappidest kuulata. Kuulake keeletunde siin.
Keeletee e-kursused
Väga meeleolukate animatsioonidega eesti keele e-kursused algajatele ja edasijõudnutele vene ja inglise keele baasil. Alustage kursusega siin.
E-koolikoti prinditavad materjalid
Tartu ja Mariupoli keeleõpetajate poolt spetsiaalselt ukrainlastele kokku pandud prinditav keeleõppematerjal. Vaadake materjale lähemalt siit.
Huviharidus toimub huvikoolis ja tugineb õppekavale. See tähendab, et õpite mõnda pilli või spordiala, omandate mõne kunsti- või tantsutehnika, õpite tundma loodust, tehnoloogiat või muud taolist. Huvihariduses osalemise kohta saate ka lõpudokumendi.
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.
Rohkem infot piirkondlike huvikoolide kohta leiab siit.
Ukraina noortele suunatud huviharidusega seotud info leiad siit.
Täiskasvanutele
Tallinna Rahvaülikooli koolitused: https://kultuur.ee/