Skip to main content

Saabudes Eestisse

Kõige ajakohasema info leiate hetkel kriis.ee lehelt! Vabandame ebamugavuste pärast! 

Allpaikneva info ajakohastame esimesel võimalusel.

 

Piiriületus

Eestis, nagu kogu Schengeni viisaruumis, saab sisse Ukraina kodanik sisepassiga, biomeetrilise passiga, viisaga või ilma. Alaealistel lastel võiks olla kaasas sünnitunnistus, kuid riiki pääseb ka ilma selleta.

Samuti saab Schengeni viisaruumis vabalt sihtriiki liikuda Ukraina kodanikuga kaasas olev abikaasa, laps või vanem, kes on muu kodakondsusega või kodakondsuseta isik, k.a olukordades, kus ema on muu riigi kodanik ja lapsed on Ukraina kodanikud.

List mitte EL-i kuuluvate kodanike abitelefoni numbritest.

Eesti Pagulasabi ei korralda praegu evakuatsiooni Ukrainast. Kui olud peaksid muutuma ja vajadus koordineeritud evakuatsiooniks taas tekkima, siis antakse sellest eraldi teada.

Ecolines ~ 55eur


Flixbus ~ 45eur

LuxExpress ~ 70eur

 

Pilt
ukrainian-passport-photo

 

INFOPUNKTID

Infopunkte korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Infopunktides jagatakse esmast vajalikku infot Eestisse jäämise ja siit edasi liikumise kohta. Kui põgenikul on olemas elukoht ning on teada, millised on tema järgmised sammud, ei ole vaja infopunkti minna. Infopunktist korraldatakse vajaduspõhiselt lühiajalist majutust nii nendele põgenikele, kes planeerivad Eestisse jääda kui ka neile, kes on transiidil.

Ajutist kaitset enam neis infopunktides taotleda ei saa, seda menetleb Politsei ja Piirivalveamet edasi tavlises korras oma teenindussaalides. Kui ajutist kaitset saanud või taotlenud põgenik vajab ajutist majutust, suunatakse nad edaspidigi lühiajaliselt sotsiaalkindlustusameti majutuskohtadesse.

 

TALLINN Tallinna bussijaam (avatud 24/7) Lastekodu 46, Tallinn

TARTU Riia 179a (avatud 24/7) +37253770588

PÄRNU Pikk 18 (avatud 24/7) +3725349 9911

JÕHVI Viru 5a (avatud 24/7)

NARVA Narva piiripunktis on Sotsiaalkindlustusameti kontaktisik, kelle poole võib julgelt info saamiseks pöörduda.

 

Ukraina kodanikud saavad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega viibida Eestis viisavabalt. Kui riik selle korralduse tühistab, antakse inimestele aega, et naasta kodumaale või seadustada võimalus Eestis viibida uutel alustel. Soovitame kõigil inimestel, kes vastavad ajutise kaitse saamise (ehk aastase elamisloa) kriteeriumitele, taotleda esimesel võimalusel ka ajutist kaitset.

Pilt
eesti_map

 

TRANSIIT

Kui inimesel, kes tuleb Narva või Luhamaa piiripunktidest, on vaja ajutist majutust (kuni 72h) tuleb pöörduda piirivalvuri poole või Sotsiaalkindlustusameti (SKA) infopunkti. 

infopunktid:

  • Pärnus, Pikk 18, + 372 534 99911 
  • Tartus, Riia 179a, + 372 5377 0588 
  • Tallinna, bussijaam Lastekodu 46, Tallinn
  • Jõhvis, Viru 5a

Kui transiidil olevatel inimestel on vaja abi pilteite ostmisel, võib pöörduda MTÜ Mariupoli Sõbrad poole Vaksali 19, Narva (avatud 9.00-20.00)

Ühistranspordiga Eestis tasuta sõitmiseks, soovitame läbisõidul oleval inimesel küsida vastav käepael piirivalvest!

 

Õhtusel ajal ilma peavarju ja toiduta inimesed (kes ei ole Tartus või Pärnus) tuleb suunata otse Politsei- ja Piirivalveameti poole. PPA-l on kohustus inimesi aidata ja vajadusel öömajja suunata. 

Probleeme aitab lahendada Eesti Inimõiguste Keskus (+372 5194 9015, vastu võetakse tööpäevadel ja tööajal), hädaolukorras tuleb helistada 112.

 

LEMMIKLOOMADEGA ÜLE PIIRI

Sõjapõgenik, kes siseneb Eestisse koera, kassi või valge tuhkruga, peab esimesel võimalusel teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA). Selleks tuleb täita teavitusvorm ning saata pta@pta.agri.ee.

Vajadusel aitavad vormi täita kohalike omavalitsuste, piiripunktide, hotellide, pagulaskeskuste esindajad. Vormi, täpsemad isolatsiooninõuded, info loomaarstide kohta jm juhised (sh ukraina keeles) leiab siit.

 

Pilt
looma-paaste-logo

 

EESTI LOOMAPÄÄSTEGRUPP

tagab lemmikloomadele tasuta toidu ja vajadusel ravikulud. 

Infotelefon +372 5360 3604. 

animalrescue.ee

VARJUPAIKADE MTÜ

tagab abi Harjumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Võrumaal (loomatoit, lemmikloomatarvikud, loomadele dokumentide vormistamine, veterinaarabi, vajadusel hoiukodude leidmine jne). Venekeelne info põgenikele +372 5689 7495.

varjupaik.ee

 Erakorralist veterinaarabi pakuvad 24/7 järgmised kliinikud:

  • Rannamõisa PetCity kliinik 15 222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn ).
  • Loomade kiirabikliinik +372 502 3191 (Mustamäe tee 44-2, Tallinn).
  • Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik +372 731 3224 (päevasel ajal), +372 503 3878 (öösel) (Kreutzwaldi 62, Tartu)

 

ELAMISLUBA (ajutine kaitse)

Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega saab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele pakkuda turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Ajutise kaitse saamisel tekib õigus toimetulekutoetusele. 

Ajutise kaitse saamiseks tuleb broneerida aeg Politsei ja Piirivalveameti kodulehel broneering.politsei.ee // Rohkem infot. E–R kell 8–20, L–P 8–16 PPA Tammsaare (Tallinn), Pinna (Tallinn), Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi ja Rakvere teenindussaalides.

 

Pilt
ua_ark_flag

 

Kui põgenikul ei ole dokumenti, tuleb tal minna Ukraina saatkonda. Minek tuleb eelnevalt saatkonnaga kokku leppida.

Ukraina saatkond, Lahe 6, Tallinn  (E–N 918, R 9–16.45), tel +372 601 5815. 

Sisepassiga ja/või ainult sünnitunnistusega isikutele väljastab saatkond ka A4-formaadis tõendi, kus isikuandmed on märgitud ladina tähestikus.

Haavatavas seisus isikud (saatjata alaealised, kroonilised haiged, rasedad naised vms) võib suunata ajutise kaitse (kiir)menetlusse. Soovitame sellisel puhul võtta ühendust Eesti Inimõiguste Keskusega:  asylum@humanrights.ee,  +371 644 5148, +372 5194 9015 (saadaval ka WhatsAppis ja Viberis).

Kui inimesel on kahes riigis väljastatud ajutise kaitse alusel elamisluba, siis viimane elamisluba jääb kehtima ja esimene tunnistatakse kehtetuks. Eesti praktika on inimesega eelnevalt ühendust võtta ja paluda tal ise valik teha (st vabatahtlikult ühest loobuda). Kui ta seda ei tee, siis lähtutakse eeldusest, et viimane jääb kehtima ja esimene tunnistatakse kehtetuks.

 

Kui ajutine kaitse on ühest Euroopa riigist juba saadud, siis ei ole alust seda küsida teistes riikides. Kui inimene on teinud kaalutletud otsuse, et soovib teisest riigist ära tulla, seal ajutisest kaitsest loobuda ja Eestis taotleda ajutist kaitset, on soovituseks ja menetlemise kiirendamiseks soovitav kõigepealt praeguses ajutise kaitse väljastanud riigis kaitsest loobuda (st küsida kaasa tõenduseks vastav dokument).

 

 

Kui lahkud Eestist ajutiselt, siis:

  • tohid sõita ajutiselt Ukrainasse, ka korduvalt;
  • tohid viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul teises Schengeni liikmesriigis. Pane tähele, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole Schengeni riigid.
  • Ajutisest lahkumisest kedagi teavitama ei pea. Samuti makstakse sulle ka lühiajalise äraoleku ajal edasi toetuseid, mida Eestis saad.

Kui lahkud Eestist püsivalt Ukrainasse või mõnda teise riiki, siis:

  • anna sellest teada kohalikule omavalitsusele, kus on registreeritud sinu elukoht;
  • teavita enda lahkumisest politsei- ja piirivalveametit, kirjutades aadressile ppa@politsei.ee
  • kui oled töötuna arvele võetud ja lahkud alaliselt Ukrainasse, teavita sellest oma konsultanti töötukassas.
  • kui lahkud alaliselt Ukrainasse, tunnistab politsei- ja piirivalveamet sinu Eesti elamisloa kehtetuks.
  • kui soovid alaliselt elama asuda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, pead uues riigis esitama uuesti taotluse ajutise kaitse alusel elamisloa saamiseks. Mitmes riigis korraga ei saa ajutist kaitset omada.
  • Pärast ajutise kaitse ja elamisloa lõppemist või kehtetuks tunnistamist ei maksta sulle ka Eestis ette nähtud toetusi.

 

Kui oled kaotanud mõne Eesti Politsei ja Piirivalveameti poolt väljastatud dokumendi tuleb esitada teabenõue emailile ppa@politsei.ee. Pöördumises tuleb välja tuua järgmised andmed:

  • pöörduja ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi/asutuse nimetus
  • pöörduja kontaktandmed ül(posti- või e-posti aadress, telefoninumber), 
  • taotletava teabe sisu, dokumendi liik, nimetus või pöördujale teadaolevad dokumendielemendid
  • teabenõude täitmise või pöördumisele vastamise viis

 

Pilt
city_birdview

 

EL-I MITTEKUULUV INIMENE

Kui Eestisse tulnud inimene on Ukraina alaline elanik, aga ELi mittekuuluva riigi kodanik, siis tema kvalifitseerub ajutisele kaitsele ainult siis, kui ta ei saa turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki naasta, kusjuures ta peab seda ka ise tõendama. Vastasel juhul ajutist kaitset ei saa. 

ELi mittekuuluv kodanik peaks saama vabalt liikuda ja ajutist kaitset taotleda siis, kui ta on Ukraina kodaniku lähisugulane. Euroopa ajutise kaitse direktiivis ega Vabariigi valitsuse korralduses ei ole sätestatud piirangut, et perekond peab riiki saabuma koos, selleks et Ukraina kodaniku pereliige oleks õigustatud saama ajutist kaitset. Ajutise kaitse kohaldamisel ei ole iseenesest oluline, mis põhjusel perekonnaliikmed taotlevad ajutise kaitse alusel elamisluba erinevates riikides. Eesti riigi praktika võib siiski olukorda teisiti käsitleda ning leida, et isik peab liikuma koos Ukraina koduanikuga.


Näide: kui ELi mittekuuluv kodanik siseneb Eestisse ja tema Ukraina kodanikust abikaasa jäi Poola/Lätti/Leetu vmt, siis see kodanik viibib Eestis seaduslikult ja ta saab ka siin taotleda ajutist kaitset iseseisvalt. Peab aga tõendama, et abikaasa on UKR kodanik ja nad elasid koos Ukrainas.

(Allikas)

Muude riikide kodanikud ja e-residendid tuleb suunata PPA migratsiooninõustajate juurde:

nõustamine telefoni, e-posti, Skype-kõne ja vahetu kohtumise teel. Nõustajaga kohtumise või videokõne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida;

Telefon: +372 612 3500, E–R 9–15; e-posti aadress: migrationadvice@politsei.ee;

Skype: EstonianPolice_MigrationAdvice;

Kokkuleppel on võimalik nõustajatega kohtuda Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus.

 

SAATJATA ALAEALINE

 

Alaealisele, kellel pole ühtegi sugulast ega muud saatjat, korraldab Sotsiaalkindlustusamet asendushooldusteenuse.

Kontaktid saatjata laste küsimustes:

Eesti Inimõiguste Keskuses (tel +372 644 5148)

Ketlin Lepik Sotsiaalkindlustusametist (tel +372 5330 8787).

childprotection@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lasteabitelefon 116111

 

Pilt
kids_walk

 

  • Kui laps tuleb sugulasega, kes ei ole tema seaduslik esindaja Eesti seaduste mõttes, siis oleks hea, kui täiskasvanul oleks kaasas volikiri (ei pea olema notariaalselt tõestatud; võib olla nt üles pildistatud). Näiteks A4-le kirjutatud vanemate nimed, nende antud luba lapse transpordiks ja nimetatud õigused, mida saatja volikirja alusel omandab.

Volikirjas peavad olema saatja andmed, lapse andmed ja kuhu nad liiguvad. Paber peab olema vanemate poolt allkirjastatud. Vanemad peavad tegema 2 pilti:

1. volikirjast selge pilt, millelt kirjutatud info hästi näha

2. pilt samast paberist koos lapse vanemate passidega.

Kui volitust ja pilte telefonis kohe kaasas pole, võib saatjale nad järele saata, et lähedased saaks kõik esmased toimingud Eestis ära teha.

 

  • Kui volikirja pole võimalik teha ja lapsel vanemaid ei ole või neid ei saa kätte, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitse osakonda. Nemad vormistavad ajutise eestkoste ja siis saab saatja tegeleda ametliku eestkoste vormistamisega. Omavalitsuse poole pöördumist ei pea kartma: laps võetakse ära ainult äärmisel juhul, st kui saatja on kahtlane ja on risk, et midagi on seal valesti. 

 

  • Kui laps tuleb Eestisse juba siin elavate vanemate juurde, kellel on juba elamisluba, võib ka lapsele taotleda perekonnaliikme elamisluba. Sellega läheb rohkem aega kui ajutise kaitse taotlemisega. Võimalik on kõigepealt taotleda ajutist kaitset ja taotleda elamisluba vanema juurde siis, kui ajutise kaitse alusel antud elamisluba hakkab lõppema. Ajutine kaitse antakse 1 aastaks, elamisluba vanemate juurde on aga sama kehtivusajaga kui vanemate oma.
Kasulik informatsioon
Kõige ajakohasem info Eestisse saabumise ja Eestis viibimise kohta on leitav kriis.ee lehel
Contact Us
Have questions or suggestions? Please fill out the contact form
This question is for testing whether or not you are a human visitor and to prevent automated spam submissions.