Skip to main content

Eesti

521

Eesti

Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga. Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist.
Pilt
estonia_front
estonia_outline

Programmes currently active in this country

Toimetuleku­programm

Programm aitab suurendada kriiside tõttu kannatanud inimeste iseseisvat toimetulekut, toetades neid ettevõtlusega alustamisel ja tööturule sisenemisel.

Nõustamis­programm

Programm toetab pagulaste iseseisvat toimetulekut Eestis. Nõustamisprogrammis pakume pagulastele kvaliteetset, asja- ja ajakohast teavet nende isiklikest vajadusest lähtuvalt, et aidata neil teha teadlikke otsuseid oma elu ülesehitamiseks uues riigis, mis omakorda aitab kaasa terve ühiskonna sidususele. 

Kogukonna­programm

Programm aitab kaasa terviklikemate ja tugevamate kogukondade tekkele, toetades pagulasi uues ühiskonnas kohanemisel ja kohalikku ehk vastuvõtvat kogukonda uute tulijate kaasamisel. Lisaks on kogukonnaprogrammi eesmärk selgitada välja süsteemseid ja praktilisi takistusi kohanemisel, lõimumisel ja pagulaste õiguste tagamisel.

Vaimse tervise programm

Programm pakub erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi, sh teraapiaid, rühma- ja individuaaltegevusi, et tõsta pagulaste psühholoogilist heaolu ja tagada suuremas plaanis tervem ja tasakaalukam ühiskond.

Hariduse ja teadlikkuse programm

Programmi eesmärk on tõsta teadlikkust sundrändest ja lõimumisest, tuues esile rändega kaasuvaid võimalusi ja väljakutseid

Huvikaitse­programm

Huvikaitseprogramm seisab pagulaste õiguste ja heaolu eest. Kuulame tähelepanelikult, mida pagulased meile räägivad ja aitame kaasa nende probleemide lahendamisele.

Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga. 

Perioodil 1997–2021 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 603 inimesele (pagulasstaatus 346 inimesele ja täiendav kaitse 257 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid oli selle 22 aasta jooksul Süüriast (199 inimest), Ukrainast (93), Venemaalt (66) ja Iraagist (42).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul, kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Märtsis 2022 otsustas Euroopa Liit esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse. Täpne statistika ajutise kaitse saajate kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist. Loe lähemalt meie programmidest.

Soovid panustada?

Kas sa soovid midagi teisiti teha? Võta meiega ühendust ning liitu Eesti Pagulasabiga! Saa osa tööst, mida teeme üle maailma. 

Contact Us
Have questions or suggestions? Please fill out the contact form
This question is for testing whether or not you are a human visitor and to prevent automated spam submissions.