7. detsembril toimus Võrus kohaliku Punase Risti esindusega koostöös Ukraina-Eesti jõulueelne perepidu, kus osales ca 120 inimest. Esitamisele tuli Ukraina jõulutraditsioone tutvustav kontsertetendus, kus lauldi, tantsiti ja näideldi.
Eesti Pagulasabi Lõuna piirkonna kogukonna koordinaator Astrid Orgi sõnul tekkis peo idee juba septembris ning tänu kohalike, Võrus elavate ukrainlaste ühisele pingutusele – töö, kooli ja perekonna kõrvalt – sai see ka teoks. “Võru ukrainlased võtsid väljakutse vastu. Ja see, mis sündis kolme kuuga, oli nagu väike ime. Peo päevaks oli Võru linnavalitsuse poolt peo jaoks antud vana ja remondi ootel maja puhas, kuuselõhnas ja tuledesäras. Kõik osalised, sealhulgas nii ukrainlastest pereliikmed kui ka nende eestlastest sõbrad, said osa rohkem kui tunnisest kontsertprogrammist, mis tutvustas ukraina jõulutraditsioone. Saime teada ka, mis on vertep ja mis on koljatka,” rääkis Astrid.
Lavalt käis käib üle 30 inimese – lauldi, tantsiti, näideldi ning esineti tervete peredena. Ukraina keele kõrval kõlas laval ka eesti keel. Muusikalisi vahepalu pakkusid eestlastest kolleegid, laval toimuvat selgitasid kakskeelsed õhtujuhid.
Lisaks kontserdile pakkus õhtu võimalust külastada Ukraina noorte heategevuskohvikut, jäädvustada enda peret ja sõpru fotonurgas, tantsida ja üksteisega juttu rääkida. Lapsi ja nende vanemaid rõõmustas selleks päevaks loodud mängutuba ja võimalus mängida KVESTi, mis on ukrainlaste seas populaarne meeskonnaga ülesannete lahendamise mäng.
Mõtteid peo korraldajatelt ja külalistelt:
Anna: “See oli esimest korda alates sõja algusest, kui ma terve päeva jooksul kordagi ei mõelnud sõjast. Ei lugenud uudiseid ja piinlik öelda, aga unustasin isegi vanematele Ukrainasse helistada. Ühest küljest oli see muidugi seotud peo ettevalmistustega, aga teisalt – sees oli selline pidulikkuse tunne, mida pole ammu tundnud. Ma oleksin sellel päeval nagu kodus olnud!”
Tatiana: “Ma olen tänulik võimaluse eest näidata oma Eesti sõpradele meie kombeid – osakest Ukrainast, mis on meil kõigil südames. Laval olles oli mul sees selline elevus nagu oleksime olnud kodumaal, kus kõik omad ja tuttavad. Nii soojalt võeti meid publiku poolt vastu!”
Malle: “Usun, et peo ettevalmistus andis ukrainlastele võimaluse tunda end kaasatuna ja vajalikuna, sest neile usaldati tähtis ülesanne. Nad said selle ülesande täitmise ja vastutuse võtmisega hästi hakkama. Ukrainlased olid kokku pannud väga ilusa etenduse. Mul on pisut kahju, et seda etendust nägid vaid vähesed võrukad – nii suur töö oli tehtud. Üritus tuletas meelde, kuidas ukrainlased meie linna saabusid – kott ühes ja lapsed teises käes. Täna on nad kõik iseseisvad ning paljud ka juba ise abiandjad.”
Levo: “Tunded olid, eriti peale etendust, valitsevast õhustikust ergastavad ja ülendavad. Õhustikku vormis laste hulk – ma pole ühelgi Eesti üritusel viimastel aastatel olnud ühes ruumis nii paljude lastega! See tekitas rahutu, pulbitseva, noorusliku, kindla tulevikuga rahva tunde. Mulle meeldis, et noored olid kaasatud: esinemas, kohvikut pidamas ja korraldamas. Selline impulsiivne segasummasuvila tunne oli. Lahkusime positiivses, tõstetud meeleolus. Kõik saab Ukrainaga korda!”
Perepidu aitas korraldada ÜRO pagulasamet.
