Jordaania on üks suurimaid pagulasi vastuvõtvaid riike ja samas ka üks maailma veevaesemaid riike ning vajab abi toimetulekuks. Novembriga sai Jordaanias läbi projekt, mis toetas Süüria pagulastaustaga ja kohalikke haavatavas seisus naisjuhitud leibkondi iseseisval toimetulekul läbi nutikate ja kliimasõbralike põllumajandusviiside. Kokku koolitasime 50 haavatavas seisus naist, kellest 12 jaoks ehitasime hüdropoonilised kasvuhooned. 

Projekti üks võtmetegureid oli teadmiste jagamine: koolitasime algselt välja kümme naiskogukonna organisatsioonide esindajat, kes aitasid omakorda koolitada 40 naist, et tõsta nende teadmisi vett säästvast põllumajandusest. Lisaks valisime välja nende seast 12 naist ning püstitasime kokku kuus hüdropoonilist kasvuhoonet, mida nad omavahel jagavad. 

Paigaldatud hüdropoonilised kasvuhooned aitavad naistel kasvatada toitu oma perele või teenida elatist seda müües. Osalejad tõid esile, et koolitus tutvustas neile kaasaegseid põllumajandusmeetodeid, uuenduslikke ideid ja praktilisi oskusi, mis on olulised jätkusuutliku sissetuleku teenimiseks. Nad rõhutasid, et hüdropoonika pakub tõhusat, veesäästlikku lähenemist, mis sobib hästi Jordaania tingimustega ning on väärtuslik eelkõige naistele, peredele ja tulevastele põlvkondadele.

Paljud märkisid, et koolitus andis neile uusi teadmisi, võimalusi elatustaseme parandamiseks ning motivatsiooni edu saavutamiseks. Kuigi mõned tõid välja, et lisakoolitused võiksid õpitut veelgi süvendada, pidasid osalejad hüdropoonikat üldiselt oluliseks, kaasaegseks põllumajanduste viisiks. 

Uurisime programmis osalenud naistelt ka seda, kuidas neil kasvuhoonete kasutamine on senimaani läinud ning mida nad seal kasvatavad. Projektis osalejad on pannud kasvama mitmesuguseid põllukultuure, sealhulgas punast lehtsalatit, kurke ja ube. Viimane on sealses piirkonnas üks populaarsemaid põllukultuure. 

Eelseisval hooajal ootavad naised märkimisväärset sissetuleku kasvu. Umbes 16,7 protsenti loodab saagikuse 35-protsendilist suurenemist, pooled ootavad sissetuleku kasvu vähemalt 40 protsendi ulatuses ning 33,3 protsenti 50 protsendi ulatuses. 

Eesti välisministeerium kohtus kohaliku kogukonnaga

Eesti Pagulasabi Jordaania kontorit külastasid monitoorimisvisiidi käigus välisministeeriumi humanitaarabi büroo direktor Maris Tippo ja peaspetsialist Maari Ross, kes said ülevaate meie kohapealsetest tegevustest, kohtusid Jordaania kontori meeskonna, kuid ka haavatavas olukorras naistega, keda projekti kaudu toetasime. 

Maris Tippo rõhutas: “Visiit näitas, kui keeruline on Lähis-Ida kiirelt muutuvas olukorras toime tulla nii kodusõja eest naaberriikidesse pagenud süürlastel kui ka neid vastu võtvatel kogukondadel. On selge, et toetust vajavad mõlemad pooled.” 

Jordaania on vastu võtnud tuhandeid süürlasi 

2025. aasta lõpu seisuga on Jordaania jätkuvalt koduks rohkem kui 400 000 Süüria pagulasele, kes olid sunnitud oma kodud jätma pea 14 aastat kestnud kodusõja tõttu. Kuigi paljud naasid pärast 2024. aasta detsembris langenud Bashar al-Assadi režiimi kukutamist Süüriasse, on enamik neist Jordaaniasse jäänud ning seisavad silmitsi mitmete probleemidega, näiteks piiratud juurdepääs tööle, haridusele ja tervishoiule. 

Eriti haavatavas olukorras on naised, kes kannavad vastutust oma perede eest ning seisavad uues elukohas silmitsi piiratud võimaluste ja ressurssidega. Jordaania on saanud paljudele neist turvaliseks peatumispaigaks, kus nad püüavad luua stabiilset elu ja tagada oma perede toimetuleku. Pagulasabi projekti kaudu toetasime neid naisi, et nad saaksid iseseisvalt toime tulla, arendada oskusi ja luua jätkusuutlikke sissetulekuallikaid.

Eesti Pagulasabi tegevusi Jordaanias toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.