Kliimakriiside, majandusliku surve ja sundrände pikaajaliste mõjude tõttu seisab Keenia silmitsi keerulise humanitaarolukorraga. Kuivades piirkondades süvendavad korduvad põuad ja ebaregulaarsed vihmad toidu- ja veepuudust ning inimeste sissetulekuallikate kadumist, samal ajal kui perioodilised üleujutused põhjustavad kogukondade ümberasumist ja kahjustavad infrastruktuuri. Elukalliduse tõus ja tööpuudus suurendavad nii pagulaste kui ka vastuvõtvate kogukondade haavatavust. Keenia on endiselt üks enim pagulasi vastu võtnud riike Aafrikas, kus elab umbes 872 000 pagulast ja varjupaigataotlejat, kes on peamiselt pärit Somaaliast, Lõuna-Sudaanist ja Kongo Demokraatlikust Vabariigist.
Toit ja esmavajalikud teenused on kallinenud, mistõttu on paljude perede jaoks igapäevaste kulude katmine keeruline. Maapiirkondades ja põuast mõjutatud aladel on sageli puudus veest ja toidust, samal ajal kui linnades on peamiselt probleemiks rahvastiku tihedus ja tööpuudus. Pagulaste olukord on eriti keeruline, kuna paljud elavad laagrites või asulates, kus töö- ja liikumisvõimalused on vähesed ning kus igapäevane elu sõltub suuresti humanitaarabist. Paljud inimesed Keenias elavad pidevas ebakindluses, olles sunnitud ikka ja jälle kohanema väljakutsetega, mis on suures osas nende kontrolli alt väljas.