Skip to main content

Gruusia

244

Gruusia

Gruusia on viimase 30 aasta jooksul näinud kahte suuremat relvakonflikti ja nendega seotud sisepõgenike kriisi. Kuigi viimasest põgenikekriisist on möödunud juba enam kui kümme aastat, seisavad sisepõgenikud vastamisi tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega, lisaks on Gruusia vastu võtnud arvestataval määral Ukraina põgenikke.
Pilt
georgia_outline

Programmes currently active in this country

Majanduslik heaolu

Toetame ümberasustatud ja kriiside tõttu kannatanud inimesi iseseisva toimetuleku taastamisel, aidates neil siseneda tööturule, käivitada väikeettevõtteid või alustada põllumajandustegevustega. 

Tutvu meie poolt pakutavate programmidega siin.

Huvikaitse­programm

Teenuste osutamise kõrval teeb Eesti Pagulasabi ka aktiivselt huvikaitset. Seisame pagulaste õiguste ja heaolu eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koondame järjepidevalt pagulastelt saadud tagasisidet nii heade praktikate, kitsaskohtade kui ka süsteemsete rikkumiste kohta. Kui saame aidata kaasa pagulaste probleemide lahendamisele, siis teeme seda.

Taust

Sisepõgenikud 

Gruusia on viimase 30 aasta jooksul näinud kahte suuremat relvakonflikti ja nendega seotud sisepõgenike kriisi: aastatel 1991-1992 ning uuesti aastal 2008. Hetkel on Gruusias sisepaguluses ligi 300 000 inimest ehk et iga 13. inimene on pidanud oma kodust lahkuma (7,84 % kogu rahvastikust). 

Kuigi viimasest põgenikekriisist on möödunud juba 16 aastat, seisavad sisepõgenikud vastamisi tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega. Töötus, depressioon ja vähene huvi hariduse vastu on vaid mõned neist. Sisepõgenikud elavad erinevates sotsiaalmajanduslikes tingimustes. Kuigi paljudel on kodu eraomandis, elavad jätkuvalt ligi pooled sisepõgenikest kollektiivsetes majutuskeskustes, sealhulgas vanades lasteaedades, sanatooriumites ja barakkides, aga ka spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud asulates (eeskätt nn “uued” sisepõgenikud pärast 2008. aasta konflikti).

Uusasulad ehitati üldiselt maapiirkondadesse, mis paiknevad suurematest linnadest eemal ning kus on seetõttu piiratud ligipääs tööturule. Tööpuuduse on sisepõgenikud toonud erinevates uuringutes esile kui kõige suurema raskuse, mis piirab nende iseseisvat toimetulekut ja tekitab sõltuvuse sotsiaal- ja humanitaarabist. Tööpuudus omakorda on viinud vähenenud toiduturvalisuseni) ja kindlustunde puudumiseni kommunaalarvete tasumisel. 

Ukraina põgenikud

Gruusiasse on jõudnud ligi 30 000 Ukraina põgenikku ja üle 1000 teistest rahvustest põgeniku. Üks suuremaid vajadusi ja väljakutseid Ukraina põgenike jaoks on eluaseme eest tasumine, mida halvendab lisaks inflatsioon. Keskeltläbi kulutavad põgenikud 70-80% sissetulekutest üüri eest tasumiseks. 
 

Kuidas me aitame?

Alates 2023. aastast toetab Pagulasabi ka Gruusiasse jõudnud Ukraina põgenikke (seisuga jaanuar 2023 on neid alalisemalt seal ca 27 000). Rahalist toetust saavad 250 kõige haavatavamas seisus olevat leibkonda, meid toetab Eesti Välisministeerium. Alates suvest 2023 toetame kohapeal kogukonna nõukogude loomist nii Gruusia sisepõgenike kui Ukraina põgenike seas. 

Soovid panustada?

Kas sa soovid midagi teisiti teha? Võta meiega ühendust ning liitu Eesti Pagulasabiga! Saa osa tööst, mida teeme üle maailma. 

Contact Us
Have questions or suggestions? Please fill out the contact form
This question is for testing whether or not you are a human visitor and to prevent automated spam submissions.