Mariel Värk on Eesti Pagulasabi tugiisikuteenuse koordinaator, kes ei piirdu vaid pagulaste pärast südamevalutamisega, vaid püüab ka midagi reaalselt ära teha. Oma südameasjaks peab ta lapsi ja noori. Marieliga vestles Brigitta Davidjants.

Lugupeetud peaminister Jüri Ratas!

“Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid sõjaväelased oma positsioonid juba sisse võtnud.” Nii võiks alata “Kevade” loendamatutes riikides, kus paljud haridusasutused lasteaedadest ülikoolideni on võetud sõjalisse kasutusse, koolimajad ja õpilased-õpetajad satuvad regulaarselt rünnakute ohvriks või lapsi värvatakse sõjaväeliste üksuste teenistusse.

Bahabelom põgenes Eritreast koos oma naise ja väikeste lastega. Jõudnud 2014. aastal koos 60 000 teise põgenikuga pagulaslaagrisse, mõistsid nad naisega, et ainult tema saab oma perekonda aidata, kui lahkub Euroopasse, taotleb mõnest turvalisest riigist kaitset ning püüab perekonda taas kokku tuua.

Eesti Pagulasabil on käsil koolitusprogramm “Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks”. Selle raames õpivad lastega töötavad spetsialistid uusi meetodeid ja praktilisi nippe, millega toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsi.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Tugiteenuste juht Anu Viltrop jagab oma kogemust ühe pere toetamisel sel teekonnal.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Sel puhul räägib enda loo Eestisse jõudmisest Yavuz Türgist.

Eesti Pagulasabi osaleb Vabaühenduste Liidu korraldatud annetustalgutel ning kutsub annetama perede taasühinemise fondi.