Sinna ei jäänud maha mitte ainult minu kodu, töö, sõbrad, maa, taevas ja õhk, vaid ka vanemad ja kogu minu õnnelik elu.
Jõudsime Eestisse 2022. aasta aprilli lõpus, Hersoni oblasti okupeeritud piirkonnast.
Sinna ei jäänud maha mitte ainult minu kodu, töö, sõbrad, maa, taevas ja õhk, vaid ka minu vanemad ja kogu minu õnnelik elu. Suhtlus perega ei ole pidev – Internetiühendus katkeb sageli ja mobiilside on häiritud.
On perioode, mil ma ei tea ligi kuu aega, kas nad on elus, kuna neil on elekter, vesi ja gaas välja lülitatud.
Tean, et inimesed üritavad varuda vett, mida praegu napib, ja on elektri puudumise tõttu pidanud ära viskama varutud toitu, mis on pahaks läinud. Mu kodulinn ja selle elanikud kannatavad igapäevaselt pommitamise, hävingu ja kaotuste all.
Talv on tulekul ja keegi ei tea, kuidas kütteperiood möödub. Kas peab jälle õues söögi valmistamiseks pliite ehitama või saavad nad seda teha oma kodudes? Kuidas saada sooja?
Ma ei tea, millal sõda läbi saab. Eakad tahavad rahus oma elu lõpuni elada, nad soovivad näha oma lapselapsi ja lapsi. Nad soovivad neid kallistada. Nad tahavad lihtsalt teada, mis neid homme ja ülehomme ees ootab.
Me kõik tahame tugevaid kallistusi oma perelt ja sooje vestlusi lähedastega! Me kõik tahame ehitada õnnelikku elu ja planeerida tulevikku. Me kõik tahame näha taevas reisilennukeid, mitte hävitajaid.
__
Palun aita Ukraina peredel sõjatalv üle elada!