Eesti Pagulasabi viis koos ÜRO pagulasameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga Ukraina pagulaste seas läbi sotsiaalmajandusliku olukorra uuringu “SEIS”, mis kirjeldab põgenike kogemusi uude ühiskonda lõimumisel. 

Eestis hõlmas uuring 600 leibkonda ja 1409 üksikisikut. Uuring näitab edusamme keeleõppes, tööhõives ja sotsiaalses kaasatuses, rõhutades jätkuvat vajadust majandusliku toetuse järele. 

Eestis on keeleõpe oluline lõimumise osa, mistõttu püüavad paljud pagulased oma keeleoskust arendada. Uuringu järgi on 58 protsenti põgenikest osalenud keelekursustel ja enamik neist on rahul saadud teadmistega. Eesti keele oskus aitab paremini tööd leida, igapäevaelus hakkama saada ja kogukonnaga suhelda. 

Eestis on Ukrainast pärit pagulaste tööhõive kõrge – 69 protsenti. Samas seisavad paljud neist silmitsi rahaliste raskustega: 75 protsendi perede sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja 24 protsenti ei suuda katta põhikulusid. Lisaks töötavad paljud alla oma kvalifikatsiooni, mis viib oskuste alakasutamiseni. 

Vaatamata raskustele on suhted pagulaste ja kohalike kogukondade vahel Eestis üldiselt head – 77 protsenti on rahul. Kohanemisel ja uue elu alustamisel on olulist rolli mänginud kohalike toetus. Ligikaudu 80 protsenti Ukrainast pärit põgenikest plaanib järgmisel aastal Eestisse jääda, mis näitab vajadust nende pikaajalise kaasamise järele.

Positiivne on ka kõrge koolikohustuse täitmise määr – 2023/2024. õppeaastal õppis Eesti koolis 93 protsenti 7–18-aastastest lastest. 

Loe täispikka versiooni uuringust siin.