Selle aasta esimesed kolm kuud on Eesti Pagulasabis olnud väga tegusad, meie Eesti programmide fookuses on Ukraina pagulasnoorte toetamine eesti keele õppes ja Eestis endale tuleviku loomises.

Ukraina noorte endi sõnul teeb eesti keele omandamise raskeks keele praktiseerimise võimaluste vähesus, seda eelkõige Ida-Virumaal. Noored tahavad eesti keeles rääkida teiste noortega, igapäevastel ning elulistel teemadel. Ent paljud ukrainlased tõdevad, et neil ei ole sõprade seas või tutvusringkonnas kohalikke noori. Veel enam, pagulasnoorte jaoks võib sotsiaalsete sidemete loomine – uute tuttavate leidmine ja kodu-kooli trajektoorilt kõrvale astumine – olla võrdlemisi keeruline. Oma harjumuspärasest keskkonnast sunniviisiliselt lahkunud noored peavad oma elu uues, võõras kultuuriruumis nullist üles ehitama. See on keeruline ka täiskasvanutele, kuid teismelistele või eelteismelistele noortele veelgi enam. 

Vaatame nüüd lähemalt, mida me koos noortega 2026. aasta esimene kolme kuu jooksul tegime. 

Tehisaru koolitustest loovuse töötoani

Jaanuaris ja veebruaris jätkusid eelmisel sügisel alguse saanud Tallinna Ülikooli poolt välja töötatud märkamatu keeleõppe metoodikal põhinevad eesti keele kohtumised. Edu tagavad regulaarsus ja praktilisus – eesti keelt õpitakse läbi lihtsate, sageli käeliste või füüsilist aktiivsust nõudvate tegevuste. Oluline nüanss on siin ka see, et tegevused oleksid noorte endi välja pakutud ja heaks kiidetud. Aktiivne kaasamõtlemine ning võimalus olla otsustaja rollis aitab kaasa, et osalejate huvi ei hääbuks ning kohalkäimine ei väheneks. Väga tähtsat rolli mängivad keelepraktika gruppide puhul läbiviijad, kes on noortega pea samaealised ja räägivad vaid eesti keelt – teist võimalust suhtlemiseks ei ole. 

Jõhvi ja Tallinna noored osalesid vaimset tervist toetavates MindSpringi grupikohtumistes, kus nad said turvalises keskkonnas oma kogemusi jagada teineteiselt ja vaimse tervise spetsialistilt tuge stressi, kohanemise ja tulevikuga seotud muredega.

Lisaks viisime aasta esimeses kvartalis läbi erinevaid koolitusi, et toetada pagulastaustaga noorte kohanemist ja edasist hakkamasaamist. Koolitustel käsitleti muuhulgas näiteks ettevõtluse aluseid, edasiõppimise võimalusi ning ka tehisaru, millest tänapäeval ei saa enam mööda vaadata. Koolitustega soovime anda nii pagulastaustaga noortele kui ka kohalikele vene keelt emakeelena rääkivatele noortele teadmisi ja inspiratsiooni tulevikku puudutavate valikute tegemiseks. 

Kaks näidet toimunud külaskäikudest. Ida-Viru noored said võimaluse külastada Tartus sealset kahte rakenduslikku kõrgkooli: Tartu Rakenduslikku Kolledžit ehk VOCOt ja Tartu Kunstikooli, kus neile tutvustati erinevaid erialasid. Sellised külastused aitavad noortel paremini mõista Eesti haridussüsteemi, mõista nii võimalusi kui eelduseid või tingimusi ning vaadata harjumuspärasest kaugemale. Tallinnas toimus märtsi lõpus disainer Kirill Safonovi vedamisel inspiratsiooniõhtu, kus ateljees kogunenud huvilised arutlesid, kuidas loovust enda tuleviku heaks ära kasutada. 

Keeleõppe- ja tulevikuvõimalusi fookuses hoidev töö noortega jätkub kuni 2026. aasta sügiseni. Toimuvad keeleõppe kohtumised, töötoad, külastused, inspiratsiooniõhtud ja psühhosotsiaalset heaolu edendavad grupikohtumised. Kohanemist toetavate tegevuste elluviimisel ja noortele võimaluste loomise kõrval tegeleb Pagulasabi nii teenusedisainiga, et töö noortega oleks jätkusuutlik ja mõjus ka tulevikus kui kommunikatsioonitegevustega, et teadmised noorte vajaduste ning kogemuste kohta jõuaksid kõigini, kellel sellest kasu võiks olla. 

Noored on rahul!

Noorte tagasiside on seni olnud väga positiivne – 100% tagasisideküsimustikele vastanutest ütlevad, et nad said ürituselt uusi või kasulikke mõtteid ning 93% osalejatest sai inspiratsiooni oma edasise õppimise või karjääri jaoks.

Uurisime osalejatelt ka nende tulevikuplaanide kohta. Kõige enam toodi välja, et kohtumised aitasid mõista, millist tööd nad soovivad teha. Samuti märgiti, et motivatsioon kasvas ning saadi julgust ja tõuget edasi tegutsemiseks. Lisaks mainiti praktilisi teadmisi, näiteks CV koostamist ja tööotsingu võimalusi.

Mõned mõtted:

“Mulle meeldis kuulata teiste kogemusi ja saada inspiratsiooni oma tuleviku planeerimiseks.”

“Mulle avaldas muljet, kui palju erinevaid õppimis- ja karjäärivõimalusi on Eestis.”

“Sain aru, et oskan eesti keelt palju rohkem, kui olin arvanud.”

Loe lisaks ka projekti ühe olulise pusletüki – märkamatu keeleõppe – kohta Pagulasabi veebist. 

Artiklis mainitud tegevusi rahastatakse projektist “Language Ladder: Learning And Nurturing Growth Using Adaptive Guidance & Education for Refugee Youth in Estonia and Poland”. 

Projekti viiakse ellu koos Tallinna Ülikooliga ja Poola organisatsiooniga Dobra Fabryka. Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Publikatsioon väljendab üksnes autori(te) seisukohti ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Sotsiaalfondi Rakendusameti seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta avaldatud sisu eest. 

Pilt