Eestisse elama asunud ukrainlaste seas on endiselt suurimaks murekohaks erialale vastava töö leidmine ja eesti keele õpe, kuid sellest hoolimata soovib järgneva aasta jooksul siia jääda üha enam ukrainlasi, selgus Eesti Pagulasabi, ÜRO pagulasameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poolt 2025. aastal läbi viidud Ukraina pagulaste sotsiaalmajanduslikku olukorda kirjeldavast uuringust “SEIS” (ingl. keeles – Socio-Economic Insights Survey).

Eestis on 2026. aasta märtsi seisuga ajutise kaitse saanud üle 28 600 Ukraina põgeniku, kellest enamik on naised ja lapsed. Lisaks on 6059 Ukraina päritolu inimesel rahvusvaheline kaitse (täiendav kaitse või pagulasstaatus), mida on taotlenud paljud Ukraina põgenikud, kes viibisid enne 24. veebruari 2022 väljaspool Ukrainat ja kellele ajutine kaitse seetõttu ei laiene. Kokku elab Eestis märtsi seisuga ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel ligi 35 000 Ukraina kodanikku. 

Kehtiva kaitsestaatusega Ukraina päritolu inimeste arv on pidevas kõikumises, kuna ühelt poolt on osa läinud tagasi Ukrainasse või mõnda teise riiki, ning teiselt poolt saabub Ukrainast Eestisse endiselt uusi põgenikke. Osa Eestis elavaid ukrainlasi on loobunud ajutisest kaitsest ja taotlenud elamisluba teisel alusel, kuid sotsiaal-majanduslikud haavatavused on tõenäoliselt jäänud alles. Need kümned tuhanded inimesed on pidanud oma elu üles ehitama täiesti uues riigis, harjumuspärasest erinevas kultuuriruumis ja sageli keerulistes ja ebakindlates oludes – leidma elukoha, töö, lastele lasteaia- või koolikoha ning kohanema uue keele ja kombestikuga. 

Eestis elavad Ukraina põgenikud on siia saabunud erinevatel ajahetkedel. On neid, kes on tänaseks Eestis viibinud kauem kui neli aastat, kuid on ka neid, kes on siia äsja saabunud. Mõni on ajutist kaitset parasjagu taotlemas, teine on staatusest mitme aasta järel loobunud ja elab täna Eestis mõne muu elamisloa alusel. See tähendab, et Ukraina päritolu põgenikud on oma Eestis kohanemise teekondadel väga erinevates punktides ning nende jaoks aktuaalsed vajadused ja haavatavused on samuti erinevad. 

Viisime 2025. aasta kevadel ja sügisel 399 ukrainlase seas läbi küsitluse, mille tulemusi allolevalt veidi lähemalt ka tutvustame. Uuringus osalenud ukrainlased on Eestis elanud keskmiselt kolm aastat ja vastaja keskmine vanus on 41 aastat. Uuringus osalejad andsid ülevaate kõigi oma pereliikmete olukorrast, kokku koguti küsitluse käigus 990 Eestis elava Ukraina põgeniku andmed. Enamus peredest ehk 95% elab Eesti linnades. 

Taustaks veel, et enamus uuringus osalenutest on pärit sõjast enim puudutatud Põhja- ja Ida-Ukrainast (15% Harkivi oblastist, 10% Donetski oblastist ning 16% Kiievi linnast ja Kiievi oblastist) ning valdava osa moodustavad naised (85%). Paljudes peredes elab ka alla 18-aastaseid lapsi (29%) ja üle 60-aastaseid eakaid (19%), mistõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu kvaliteetse hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Toome välja silmapaistvamad nopped, täispika inglisekeelse versiooniga saab tutvuda ÜRO pagulasameti lehel. 

Enamus ukrainlasi plaanivad Eestisse jääda 

Enamik ukrainlasi plaanivad end lähitulevikus või pikaajaliselt siduda Eestiga, kusjuures nende inimeste hulk suureneb aastast aastasse. Võrreldes 2024. aastaga oli 2025. aastal uuringus osalejate seas 6% võrra kasvanud nende inimeste osakaal, kes plaanisid järgmise 12 kuu jooksul Eestisse jääda. Seda otsust soodustab Ukrainas jätkuv sõda ja ebakindlus tuleviku osas. 

Paljud vastajad on pärit ajutiselt okupeeritud aladelt või piirkondadest, kus käib aktiivne sõjategevus, mistõttu ei ole neil võimalik turvaliselt tagasi pöörduda. Samuti on paljud juba siin sisse elanud: lapsed käivad koolis ja täiskasvanutel on töö. Seetõttu soovitakse üha enam Eestisse püsivalt jääda.Enamus ukrainlasi plaanivad Eestisse jääda.

Eestis elavate põgenike tulevikuplaane ja kohati tulevikuga seonduvat ebamäärasust peegeldavad ka elamislubadega seonduvad valikud. Uuringus osalenud ukrainlased jagasid infot oma Eestis viibimise seadusliku aluse kohta: vastamise hetkel oli suuremal osal ehk 91% kehtiv ajutine kaitse, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele Eestis elavate inimestega sarnased õigused, näiteks ligipääsu erinevatele avalikele teenustele ning võimaluse töötada ja haridust omandada, seejuures olid 2% küsitlusele vastanutest parasjagu ajutist kaitset taotlemas. 4% vastanutest oli rahvusvaheline kaitse (täiendav kaitse või pagulasstaatus inimestele, kellel on alust karta kodumaal tagakiusamist) ning 3% vastanutest on viisa või elamisluba mõnel muul alusel (nt töötamise või pereliikmega liitumise alusel, või püsiva elaniku elamisluba).

Hetkeseisuga kehtib ajutine kaitse 2027. aasta märtsini. Rohkem kui pooled 2025. aastal vastanutest eelistasid järgneva 12 kuu jooksul oma kaitsestaatust hoida ning mitte taotleda elamisluba mõnel muul alusel. Selline äraootav hoiak on mõistetav, kuna ei ole selgust, kui kaua sõda Ukrainas kestab ning kas ajutist kaitset pärast järgmise aasta märtsi pikendatakse.

Sellest hoolimata plaanisid tervelt 41% vastanutest taotleda järgneva 12 kuu jooksul elamisluba mõnel teisel alusel, et kindlustada oma elu Eestis ka peale ajutise kaitse direktiivi lõppemist. Nende soov on jääda Eestisse pikaajaliselt, sest nad on alustanud siin uut elu: lapsed käivad lasteaias või koolis, täiskasvanud tööl, enda ümber on loodud kogukond, tegeletakse hobidega ja panustatakse muul moel siinse ühiskonna toimimisse. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli tänavu aasta aprilliks ligi 5500 põgenikku vahetanud ajutise kaitse staatuse elamisloa vastu mõnel muul alusel.

Oluline on tagada, et ajutise kaitsega Eestis viibivatel inimestel ning neid toetavatel spetsialistidel oleks piisavalt infot, et teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid seoses mõne muu elamisloa taotlemisega. Samuti tuleb kindlustada, et ka haavatavas olukorras inimestel – näiteks eakatel ja erivajadusega inimestel, kel võib olla raskusi elamislubadega seotud nõuete täitmisega – säiliks võimalus Eestisse jääda. Iga inimese puhul on oluline leida just talle sobiv lahendus.

Eakate vaates on eriti tähtis, et nende ravikindlustus Eestis säiliks ka siis, kui ajutise kaitse direktiiv muutub peale järgmise aasta märtsi, või see lõpeb. 76% üle 60-aastastest vastanutest elab krooniliste tervisemuredega, mistõttu on nende jaoks hädavajalik pidev ja stabiilne ligipääs tervishoiuteenustele. Ajutise kaitsega pensionäridele kaasnev ravikindlustus on seni taganud, et Eestis elavad Ukraina pensioniealised põgenikud saavad vajalikke raviteenuseid.

73% küsitluses osalenud peredest tõi ka välja vähemalt ühe pakilise vajaduse, millega nad Eestis elades praegu silmitsi seisavad. Kõige enam nimetati tööhõivet ja toimetulekuabi ehk igakuiseid sissetulekuid (31%), mis näitab, et paljud seisavad silmitsi majandusliku ebakindlusega. Lisaks toodi olulisemate vajadustena välja keelekursuseid (14%) ning kursuseid täiskasvanutele (12%).

Lõimumise pikem vaade: väljaõppele vastav töö 

Tööealiste Eestis elavate ukraina pagulaste seas on tööhõive kõrge ja kasvanud võrreldes eelmise aastaga 14,5% (2025 – 79% vs 2024 – 69%). 

Ukrainast pärit inimesed annavad olulise panuse kohalikku tööturgu. 500 töötavast inimesest, kelle kohta uuringu käigus andmeid koguti, töötas 16% tootmises, 15% majutus- või toitlustussektoris ja 13% ilu-, isiku- või koduteenuse osutajana, 11% haridusvaldkonnas ja 11% ehitussektoris. 

Seejuures on paljude pagulastaustaga inimeste jaoks pikaaegsel lõimumisel takistuseks, et nad ei leia oma väljaõppele ja kogemusele vastavat tööd. Töötavate tööealiste inimeste (15–65-aastased) seas leidis vaid 48%, et nende töö vastab väljaõppele, 45% on aga ülekvalifitseeritud. 

Kuigi Eestis elavatel ukrainlastel on sageli kõrge haridustase (uuringus osalenud tööealistest ukrainlastest olid 50% ülikoolikraadiga ja 31% tehnilise- või kutseharidusega), piiravad nende võimalusi eeskätt ebapiisav keeleoskus ning Eestis tunnustatud kvalifikatsiooni puudumine. 

Oluline on toetada haritud ja kogenud ukrainlasi tööelus edasi liikumisel, eriti kui nad plaanivad Eestisse pikemaks ajaks jääda ning pakkuda neile erialast keeleõpet ning täiend- või ümberõpet nii, et see looks väärtust nii neile endile kui ka tööandjatele. Eestis on paljudes valdkondades puudus kogenud töötajatest, samas on siin juba olemas hulk kogenud spetsialiste Ukrainast, kelle potentsiaali saab läbi hea väljaõppe paremini rakendada.

Vajaka jääb sobilikest keelekursustest ja keelepraktikast 

52% vastanutest leiab, et nad vajaksid oma tasemele paremini sobivaid keelekursusi või paindlikumaid aegu, et töö ja pere kõrvalt keeleõppes edukamalt osaleda. Üle Eesti, eriti väljaspool suuremaid keskusi, on korduvalt esile toodud, et väiksemates linnades ja maapiirkondades on riiklik Settle in Estonia eesti keele õpe kättesaadav vaid veebis. Samas eelistaksid paljud kontaktõpet klassiruumis, sest see on tõhusam ja meeldivam. 

Uuringus osalenutest ütleb 39%, et neil ei ole piisavalt võimalusi keelt päriselus harjutada – siin saavad eestlased ise palju kaasa aidata, luues rohkem võimalusi suhtlemiseks. Ida-Virumaal ja Harjumaal, kus vene keel on laialt levinud, võib seal elavate ja eesti keelt praktiseerida soovivate ukrainlaste jaoks olla probleemiks ka üldine eestikeelse keelekeskkonna puudumine.

Lisaks mõjutab eesti keele oskust ja arengut iga inimese enda motivatsioon õppida, mida omakorda kujundavad erinevad taustategurid, nagu seotus Eestiga ja tulevikuplaanid. Laste ja noorte motiveeritus keeleõppes võib otseselt seotud olla nende vanemate tahtega keelt omandada. Motivatsiooni tõstab teadmine, et soovitakse Eestis end pikaajaliselt sisse seada ja siin oma eluga edasi liikuda, nt leida kvalifikatsioonile vastav töökoht ja saada osa kohalikust kultuuri- ja seltsielust. Ebakindlus tuleviku suhtes ja võimalik naasmine Ukrainasse võib aga vähendada motivatsiooni keeleõppes osaleda. Motiveeritus sõltub ka sellest, kas inimesed on pärit ajutiselt okupeeritud aladelt, kuhu tagasipöördumine on ebatõenäoline, või Ukraina valitsuse kontrolli all olevatest ja/või sõjast vähem mõjutatud piirkondadest. Tagasipöördumise tõenäosus on suurem ka juhul, kui pereliikmed on jäänud Ukrainasse.

Keeleõppe motivatsiooni võib mõjutada ja positiivselt tagant tõugata ka vajadus täita mõne elamisloaga seotud keelenõue. Näiteks on välismaalastel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba püsivaks Eestis elamiseks pärast kolme aastat riigis elamist. See annab Ukraina põgenikele võimaluse valida ajutise kaitse asemel pikaajaline elamisluba. Selle taotlemiseks tuleb aga alates 2026. aasta algusest kehtivate seadusmuudatuste järgi täita kaks lisatingimust: läbida kohanemisprogramm ning omada eesti keele oskust vähemalt A2 tasemel.

Positiivne on see, et võrreldes 2024. aasta uuringuga on 9% võrra kasvanud nende ukrainlaste osakaal, kes tunnevad, et suudavad eesti keeles suhelda.

Uuringu järgi on kõige parema eesti keele oskusega 12–17-aastased noored, kes on Eesti haridussüsteemis õppides tõenäoliselt õppinud eesti keelt teise keelena. Kusjuures, uuringu käigus pagulastaustaga kooliealiste laste kohta kogutud 2024/25. õppeaasta andmete järgi täitis koguni 99% nendest lastest Eestis koolikohustust, mis on rahvusvaheliselt võrdluses teiste Ukraina pagulasi vastu võtvate Euroopa riikidega juba mitmendat aastat väga hea tulemus. 

Samas on tõsiseks probleemiks keeleõpe kuni 18-aastastele väljaspool Eesti haridussüsteemi olevatele noortele, kellest paljud on juba Ukrainas gümnaasiumi lõpetanud, ega pea seetõttu Eestis koolis käima. Nemad ei ole siin osalenud kooli keeleõppes, samuti pole neil võimalik osaleda riiklikus Settle in Estonia programmis, mille sihtrühmaks on vaid täiskasvanud inimesed.

Kokkuvõte

Uuringu peamised tulemused näitavad, et Eestis elavate Ukraina põgenike lõimumise suurimad kitsaskohad on endiselt keelebarjäär ja erialasele kvalifikatsioonile vastava töö leidmine. Samas on tööturul osalus kõrge – 79% tööealistest töötab ning 90% on tööturul aktiivsed, kuid sellest hoolimata ei ole ligi pooltel võimalik teha tööd, mis vastaks nende haridusele ja varasemale kogemusele.

Enamik inimesi ehk 83% plaanib Eestisse järgneva aasta jooksul jääda, ja see on võrreldes eelmise küsitlusperioodiga 2024. aastal kasvutrendis, kuid siinsete ukrainlaste pikem tulevikuväljavaade on sõja jätkumise tõttu sellest hoolimata ebakindel. Inimeste otsuseid mõjutab jätkuv sõda Ukrainas ning see, et paljud on Eestis oma elud juba üles ehitanud töö, kooli ja kogukonna toel.

Keeleõpe ja igapäevane keelepraktika on jätkuvalt peamised väljakutsed, nagu need olid ka eelmise küsitluse ajal. Üle poole vastanutest vajab paindlikumaid keelekursusi ning paljudel puudub võimalus eesti keelt igapäevaselt harjutada. Samas on keeleoskus paranemas ning enamik kooliealistest lastest käib koolis, mis toetab lõimumist pikemas vaates.