Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga. 

Perioodil 1997–2021 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 603 inimesele (pagulasstaatus 346 inimesele ja täiendav kaitse 257 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid oli selle 22 aasta jooksul Süüriast (199 inimest), Ukrainast (93), Venemaalt (66) ja Iraagist (42).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul, kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Märtsis 2022 otsustas Euroopa Liit esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse. Täpne statistika ajutise kaitse saajate kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist. Loe lähemalt meie programmidest.