Terve aasta väldanud kohanemisprogramm #minuadaper tõi kokku 561 inimest 60 riigist, kes läbi ühistegevuste ja koolituste aitasid teineteisel eluga Eestis paremini kohaneda.
Projekti raames valmisid neli lühivideot kutsumaks rändetaustaga inimesi #minuadapter tegevustest osa võtma. Muusika andis Trad Attack!. Vaata ka teisi videoid meie Youtube kanalilt.
Uude riiki kolimine on pea et alati raske. Tavaliselt ootavad ees võõrad tavad ja kombed, teistsugune kliima ja väga väike või olematu tugivõrgustik. Pea ees tundmatusse vette hüppamine on hirmutav ning selleks tuleb ületada nii mentaalseid kui füüsilisi takistusi. Eriti keeruline on see sundolukorras inimeste jaoks, kes enda ja oma pere kaitsmiseks peavad oma kodudest lahkuma ja võtma ette teekonna uude riiki, et end seal lühemaks või pikemaks ajaks sisse seada.
Et siin elavate välismaalaste kohanemine kergemalt kulgeks, tulime 2022. aastal välja projektiga #minuadaper. Aasta vältel korraldasime üle Eesti mitmesuguseid ühisüritusi peredele, naistele ja meestele, viisime läbi töö- ja vanemlike oskuste koolitusi, ning kutsusime inimesi töötubadesse, et anda neile võimalus käelise tegevuse kõrval eesti keelt praktiseerida. Samuti viisime kokku eesti keelt õppida soovivad inimesed või siin alles kohanevad inimesed ja vabatahtlikud, kes pakkusid personaalset tuge ja võimalust eesti keelt harjutada.
#minuadapter projekt kiire ja turvaline otsetee kohanemiseks.
Pereüritused
Kõikidest tegevustest enim osalejaid oli pereüritustel, mille eesmärk oli läbi ühistegevuste kokku tuua erineva rändetaustaga inimesi ning pakkuda neile võimalust omavahel vabas õhkkonnas tutvuda, suhelda ja kogemusi vahetada. Need toimisid ka heade jäälõhkujatena, sest osalejad said rohkem teada ka teistest võimalustest, mis aitaksid neil kohaneda ning päris mitmed otsustasid ka neist osa võtta. Pereürituste käigus näiteks peeti piknikke nii Tallinna kui Tartu Botaanikaaedades ja Rakvere parkides ning külastati muuseume ja elamuskeskusi üle Eesti. Kokku toimus 33 pereüritust, millest võttis osa 316 inimest 36 riigist.
Heitlikust ilmast hoolimata Kadrioru pargis toimunud perepiknik. Oli meeleolukas pärastlõuna hea seltskonnas, mida saatsid õnnelike laste kilked, kes kohalike oravatega sõprust sobitasid.
Kohanemisklubid
Kohanemisklubides käisid koos erineva tausta ja päritoluga inimesed, mille käigus vahetati kogemusi mitmetel teemadel, näiteks kultuurišokk, kliima, ning söök ja toidukultuur. Muude eestipäraste tegevste kõrval tutvuti näiteks saunakultuuriga ja käidi kohalike talverõõme nautimas. Põhjamaalaste jaoks täiesti tavaline ühiskelgutamine tõi kohanemisklubi osalejatele palju rõõmu, sest oli osalejaid, kes esimest korda sel viisil mäest alla vuhisesid. Kokku toimus seitse kohanemisklubi, millest võttis osa 74 inimest 27 riigist. Kõige rohkem oli osalejaid Indiast, Türgist ja Ukrainast.
Kohanemisklubides on lõbus ja mugav õhkkond õppimaks Eestit hoopis teistsuguse nurga alt tundma.
Naiste- ja meestegrupid
Eraldi kohtumised naistele ja meestele aitasid toetada nende vaimset heaolu ja eneseväljendusoskust. Osalusmeetodi kaudu arendasid osalejad omakeskis enesetunnetust ja reflekteerimisoskust, et saada juurde enesekindlust kogukondlikes tegevustes kaasa löömiseks. Muu hulgas valmistasid naistegrupid endale näiteks looduskosmeetikat ja ehteid, ning külastasid Aegna saart ja Arvo Pärdi keskust. Ka mehed olid tegusad, sest külastasid näiteks AHHAA teaduskeskust, võtsid ette reisi Naissaarele ning seiklesid kanuumatkal.
"Meesteklubi, mis koosnes afgaanidest, kasahhidest, araablastest, iraanlasest, tadžikkidest jt rahvustest käis Aegna saarel matkamas. Külastasime looduskauneid kohti saare põhja ja lõunaosas ning tegime imeilusas rannas meie tadžiki sõbra poolt ettevalmistatud toiduga pikniku." - Allen, #minuadapter Tallinna meestegrupi vabatahtlik eestvedaja.
Kokku toimus 40 naistegrupi kohtumist, kus osales 106 naist 33 riigist, neist kõige rohkem olid pärit Ukrainast ja Süüriast. Meestegruppide kokkusaamiste ja osalejate arvud on küll veidi tagasihoidlikumad, kui sellegipoolest tublid 18 kohtumist, millel osalesid 47 meest 18 riigist. Kõige rohkem osalejaid oli Kasahstanist (10 meest). Järgnesid Türgi (6 meest), Ukraina (5 meest), India (3 meest) ja Iraan (3 meest).
Keeleõpet toetavad huvikursused
Heade partneritega koostöös korraldasime erinevaid huviringe, mis toetasid osalejate keeleõpet. Läbi huvitavate tegevuste ning lõbusate ja meeldejäävate kogemuste olid osalejad rohkem motiveeritud eesti keelt praktiseerima. Lühike loetelu pakutud huvikursustest: kitarriõpe, puutöö, lilleseade, keraamika, millest viimased kolm olid ka osalejate seas kõige populaarsemad.
Töö-, digioskuste ja vanemlike oskuste töötoad
Töötoad tõid kokku oma ala asjatundjad ja teemadest huvitatud osalejad. Koolituste käigus tutvustasid eksperdid Eesti seadusandlust, töökultuuri, haridussüsteemi ja lasteaedade toimimist ning digilahendusi nagu digiallkirjastamine, e-pangandus jms. Näiteks said osalejad praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas Eestis tööd leida ja otsida ning üheskoos koostati endale nõuetele vastav CV ja motivatsioonikiri. Kokku osales 24 tööklubi kohtumisel 29 inimest 19 riigist, 11 vanemlike oskuste töötoas 26 inimest 14 riigist ning viies digioskuste töötoas 6 inimest, kellest viis olid pärit Afganistaanist ning üks Türgist.
On palju erinevaid üritusi ja kokkusaamisi, kus saab kõike julgelt ja avatult küsida ning jagada, õppida ja kogemusi jagada, et Eestis kiiremini kohaneda.
Projekti "#minuadapter: kohanemistegevused kolmandate riikide kodanikele" rahastas Euroopa Liit Varjupaiga-, Migratsiooni- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Partneritena olid kaasatud Pärnu Rahvusvaheline Maja, Tartu Rahvaülikool ja Tallinna Rahvaülikool.
Kuidas jätkame?
Kuigi #minuadapter projekt lõppes, siis jätkame sarnaste tegevustega ka käesoleval aastal. Koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja aktiivsete inimestega püüame pakkuda erinevatele sihtrühmadele nende soovidele vastavaid üritusi, mis toetavad kõikide rändetaustaga inimeste kohanemist Eestis. Tegevusi rahastab ÜRO Pagulasamet.
